ÜLEMAAILMNE RAHUPÄEV: rahu tuleb luua esmalt iseendas

21. septembril tähistatakse rahvusvahelist rahupäeva (International Day of Peace), mis tänavu puudutab üle kogu maailma miljoneid inimesi enam kui mullu. Hinnatud prantsuse kirjanik ja lendur Antoine de Saint-Exupéry on öelnud, et rahu pole olukord, mis saavutatakse sõja läbi. See mõte puudutab mitmel tasandil. Rahu tuleb luua esmalt iseendas ning seejärel teha nii palju, kui on igaühe võimuses, rahu loovaid tegusid välismaailmas. Traditsiooniliselt on (kodu)soojuse loojaiks olnud naised; naiselik energia on rahu ja lepitust loov energia. Sestap oleme ülemaailmse rahupäeva valguses noppinud välja inspireerivad sõnad Kirjastuse Goodnews naisautoritelt, Monika Palmilt ja Dalí Getter Karatilt, ja kirjastuse tegevjuhilt Monika Kuzminalt.

Mõtteteri sisemisest ja välisest rahust

Teadlik hingamine on üks võimsamaid vahendeid, kuidas vaigistada ärevaid mõtteid ja luua rahu nii endas kui ka enda ümber. Nii mõnigi kord võib sügavalt sisse ja välja hingamine peatada sõnad või teod, mis külvanuks maailma negatiivsust, kurbust või kurjust. „Rahu on meeleseisund ja olemise viis,“ on sõnanud hingamisterapeut ja raamatu „Hinga ja ela!“ autor Monika Palm. Jagame tema sisemist toetust pakkuvaid mõtteid veelgi.

• „Tänu kaastundele me märkame ülejäänud maailma. Kaastunne liidab inimesi. See hoiab armastust elus ega luba sellel vihkamiseks muutuda. Kaastunne on see, mida maailm praegu vajab. Kestva rahu leidmiseks on vaja otsida kaastunnet. Kaastunne enda vastu avab kaastundele teiste inimeste vastu.“
• „Rahu on meeleseisund ja olemise viis, kus inimene on nii vaimselt kui ka füüsiliselt endaga rahujalal. Rahuolekus ei ole viha ega hirmu või ei ole need nii intensiivsed. Inimene ei reageeri üle, ei võitle väliste olukordadega ega põgene nende eest. Seetõttu probleemid ja pahameel ei mata enda alla. Rahuseisundis on inimese meeled ja keha ühel lainel ning ta ei saa elult pidevalt hoope nagu tormi kätte jäänud laev.“

• „Kõik, mis inimese elus toimub, saab alguse sellest, mis on tema enda sees – tema enda uskumustest, mõttemaailmast ja emotsioonidest. Rahu vastand on stress, mis ei ole lihtsalt ebameeldiv tunne, vaid see mõjub kahjustavalt nii tervisele kui ka heaolule.“
• „Rahu loomiseks on vajalik otsida enda sisemusest seda, mis stressi tekitab, ja seda muuta.“
• „Ole oma eluga rahul. Pidev rahulolematus mõjutab meie emotsionaalset ja füüsilist seisundit ning tervist. Võta aega enda jaoks ja märka, mis on see, mis sinus rahulolematust põhjustab. Püüa seda muuta!“

Kolm praktilist harjutust rahu loomiseks

Rahu saab iseendas luua mitmete vaimsete praktikate abil. Õnnekoolitaja Dalí Karat on välja andnud inspireeriva õnneharjutuste kogumiku „Õnn on otsus!“, milles ta jagab oma teekonda õnneuurijaks saamiseni ning ühtlasi pakub välja 29 lihtsat, ent võimsat õnneharjutust, mille abil treenida oma vaimu nii rahulikumaks kui ka õnnelikumaks. „Ka siis, kui välismaailmas käib sõda, on sul õigus tunda enda sees rahu ja õnne,“ on Dalí lausunud. Jagame sinuga kolme Dalí loodud harjutust, mille abil iseendas suuremat rahutunnet luua.

• Vii end teadlikult umbes kolm korda päevas neutraalsesse nullpunkti, rahuseisundisse. Ära anna hinnanguid, et miski on positiivne või negatiivne. Sageli me liigume nende kahe äärmusliku meeleseisundi vahel, mis on kurnav. Tegelikkuses on kõik, mis meiega juhtub, neutraalne, ja meie inimestena ise anname sellele tähenduse, hinnangu, värvingu, mis omakorda hakkab looma meie enesetunnet. Isegi kui sa ei koge päeva jooksul seda „pendeldamise“ tunnet või päev kulgeb rahulikult, siis tee seda harjutust vilumuse saavutamiseks, et päeval, mis on intensiivsem, oleks nullpunkti tulek juba sulle harjumuseks saanud ning su päeva loomulik osa. Pane endale näiteks telefoni kolm meeldetuletust: hommikuks, lõunaks ja õhtuks, et võtta viis minutit ja liikuda oma tähelepanuga neutraalsusesse, rahutasandile.
• On mõneti loomulik, et kanname iga päev endaga kaasas argielu raskusi ja aina ketrame lugusid, et midagi on halvasti, raske, ebaõiglane, vale, kahetsemist väärt vm. Kandes mineviku taakasid endaga olevikus kaasas, ei tee me muud, kui muudame ka olevikus olemise väga raskeks ja ebameeldivaks. Üheks võimaluseks teha juhtunuga rahu on küsida endalt: miks on hea, et ma seda kogen/kogesin? Esita see küsimus endale, kui midagi pealtnäha halba sinuga juhtub, ja leia sellele vastus. Tunneta, kuidas see perspektiivi muutus su enesetunnet muudab.

• Rahu vastand on sõda; sõda meis endis annab märku pideva näriva rahulolematusena. Proovi sellest vabaks saada! Koosta nimekiri asjadest, millega sa oma elus hetkel rahul pole. Koosta ka teine nimekiri, kuhu lisa kõigi nende teemade juurde sõna „praegu“. Tunneta, kuidas olemine läheb kohe kergemaks. Kui tarvis, sõlmi olevikuga rahu, öeldes: „Ma teen sellega rahu. Ma tean, et see on praegu nii, aga ma tahan paremat.“ Nüüd kirjuta kolmas nimekiri, kuhu paned kirja kõik selle, mida sa tahad. Kui sa pole rahul praeguse olukorraga, siis kuidas sa tahad, et asjad oleksid?

Igaüks meist saab olla maailmas rahu looja. Hea ülemaailmset rahupäeva!