flexile-white-logo
0
Ostukorvis ei ole tooteid.

5 küsimust, mida on pereterapeudile enim esitatud abielu, suhete ja intiimsuse kohta

03. veebr. 2023

Kuigi levinud on arusaam, et eestlane hoiab oma mured pigem endasse ega kipu neid kellegagi, eriti võõraga, jagama, siis tegelikkuses leiab üha enam inimesi tee terapeudi juurde. Ükskõik kas tegu on psühholoogi, pere- või paariterapeudiga – koos on alati lihtsam eluteel tekkinud umbsõlmi lahti harutada. Vahel piisab vaid nende sõlmkohtade sõnastamisest ja kõva häälega väljaütlemisest, et mõista, kuidas peaks edasi minema.

Toivo Niiberg on pikaajalise kogemusega psühholoog ja pereterapeut, kes on andnud hulgaliselt loenguid ja seminare ning nõustanud inimesi ka oma praksises. Oma raamatusse „Ela ja küsi!“ on ta koondanud 11 valdkonnast küsimused, mida on temalt enim küsitud, sealhulgas suhete, abielu ja intiimsuse kohta. Ühelt poolt on tegu teemadega, millest justkui kõva häälega ei räägita, ent teisalt on nimelt suhted (ja kõik kaasnev) need, mis määravad suures osas ära inimese elu kvaliteedi. Mida siis on hinnatud psühholoogilt muu hulgas küsitud – ja mida on ta vastanud? Loe edasi!  

Armastus (Foto Shutterstock)

Miks on Eesti maailmas abielude-kooselude lahkuminekute poolest esikohal?

    „Kurb fakt, aga lahutumus on keskmiselt 65−70%. Vastavaid uuringuid ei ole, aga tõenäoliselt on mitu põhjust, millest peamised on töörabamine, liiga noorelt püsisuhete loomine, ootuste ja tuumperede konflikt ning põlvkondadevaheline võõrandumine, aga loomulikult ka tõsiasi, et paljud abielupaarid on kiriklikult laulatamata. Portugalis, kus lahutumus on 3−4% piires, peetakse riiklike seaduste alusel siestat ehk lõunapuhkust. Nii on pea kõikidel pereliikmetel võimalus südapäeval kella kahest kuueni omavahel suhelda, vaikselt lõunastada, plaane pidada ja võib-olla ka stressivabalt uued pereliikmed sigitada… Elatakse peamiselt mitmekordsetes eramajades, kus esimesel korrusel elavad vanavanemad, teisel noorpere ja kolmandal lapsed. Ehk oleks siit ka meil midagi üle võtta, alustades riigikogust ja lõpetades loomakaitseseltsiga.“

    Perekond (Foto Shutterstock)

    Kas seks on suhte püsimisel peamine?

    „Jah, seks on suhtes peamine. Lisaks auväärsele isa ja ema rollile tuleks õppida olema ka hea armastaja. Tegelikult tähendab hea seksuaalpartner ka head abikaasat. Aga kogu loodus oma seaduste ja seadumustega on väga laiade piiridega ning kui kokku saavad kaks aseksuaali, siis on seks kõrvaltegevus, kuid seda juhtub üsna harva. Teadusuuringud näitavad, et seksuaalne vastumeelsus ja rahuldamatus on väga sagedane lahkumineku põhjus, mida kohtusaalis põhjendatakse „iseloomude mittesobimisega”. Seksi tuleb võtta tõsiselt, kuid selles on ka huumorit, õrnust, kirge ja iha. Mida totalitaarsem on riik, seda rohkem piiratakse seksi ja erootikat, sest vaja on toota sõdureid ilma erilise kire ja ihata, pigem vaeva ja vihaga. Hea seks eeldab ühelt poolt naise valmisolekut naudingut tunda, teiselt poolt mehe võimet ja oskust seda pakkuda.“

    Voodis (Foto Shutterstock)

    Kas lastega paarid on õnnelikumad?

    „Tegelikult on lood otse vastupidised, aga seda ei saa ju üle kanda igale rahvusele ja kultuuri omapärale. Ka Eestis tehtud küsitlused viitavad sellele, et 25−30% abielutülidest tekitavad lapsed ja erinev arusaam nende kiitmis-karistamismeetoditest või siis kasvatusest üldse. Suurbritannia avatud ülikooli teadlased on kindlaks teinud, et lastetud abielupaarid on keskmiselt õnnelikumas suhtes ja partneriga rohkem rahul kui need, kes lapsi kasvatavad. See aga ei tähenda, et õnneliku suhte kaotamise hirmust lapseplaanidest loobuda tuleks. Keegi meist ei jää ju igavesti nooreks. Positiivse psühholoogia propageerijad väidavad, et iga laps, eriti, kui temast sirgub tubli maailmakodanik, annab õnnelikkuse skaalal suure arvu punkte ning seda eriti vanaduspõlves.“

    Pere (Foto Shutterstock)

    Kas pisiflirt tuleb püsisuhtele kasuks või kahjuks?

    „Seksuaalsete olendite puhul on täiesti loomulik, et teisedki neid köidavad. Pigem on see müüt, et kui oled pühendunud suhtes, ei tohiks sa kunagi tunda kellegi teise suhtes külgetõmmet. Seksuaalsuse uurija dr Justin Lehmiller (Purdue ülikool) väidab, et kui inimene nõuab, et kaaslane ei pööraks tähelepanu kellelegi peale tema, siis on see omanikuinstinkt ja ebarealistlik arusaam armastusest. Lähedane suhtlus teistega ja isegi kerge flirt hoopis tugevdab suhet, sest see tuleb vaimsele tervisele pigem kasuks kui kahjuks.“

    Naine ja mees (Foto Shutterstock)

    Kuidas meest eemale peletada? 🙂

    „Selge on ju tõsiasi, et just mehed on püsisuhte peamised katkestajad ja pereelust põgenejad. Mis siis hirmutab mehi ja ärgitab neid püsisuhtest loobuma:

    • naine süüdistab meest pea igas asjas
    • naine ei suuda mehe kunagisi eksimusi unustada ega andestada ja tuletab neid pea igal võimalusel meelde
    • vaenab mehe ema
    • on armukade mehe sõprade peale
    • naine ei usalda meest, kontrollides pidevalt tema töö- ja eraelu, helistamisi ja Facebooki kontot
    • alandab meest laste ees
    • arutab sõbrannaga mehega seotud mehelikke väärtusi ja vääratusi
    • õiendab pidevalt mehe välimuse, tema õllekõhu, haisvate sokkide ja riietumisstiili pärast
    • heidab ette mehe väikest sissetulekut
    • naine on haiglaslik puhtusefriik või ei viitsi üldse enda järelt koristada
    • naine on aastatega kõvasti kaalus juurde võtnud, suitsetab üleliia ega ütle naljalt ka alkoholist ära
    • naine hakkab mehele vägisi peale suruma oma toitumisharjumusi, usulist veendumust, alternatiivseid ravimeetodeid jne
    • nõuab järjekindlalt mehe harjumuste muutmist päevapealt, õllest ja sigarettidest, sõpradest, hobidest jne loobumist
    • naine kulutab rohkem, kui mees teenida suudab
    • keeldub lävimast mehe sugulastega
    • rõhutab seda, kui hea oli seks eelmiste partneritega, kui hästi need tema eest hoolitsesid ning kuidas ta suures lootuses kõik sinnapaika jättis
    • naine on vägivaldne, mis naise juures piirdub sageli karjumise ja asjade loopimise-lõhkumisega.

    Tegelikult piisab juba 3−5 põhjusest ja nende järjekindlast käivitamisest, et mehest igavesti vabaneda.“

    Krista Kõrgesaar (Foto Karen Härms)
    Krista Jõesaar

    Author

    Loe veel