flexile-white-logo
0
Ostukorvis ei ole tooteid.

Mis asi on halb stress ja kuidas sellega toime tulla?

12. juuni 2023

Oled sa kunagi endalt küsinud, miks mõned inimesed tunduvad suurema osa ajast nii õnnelikud ja rahulolevad? Kas oled püüdnud jäljendada sama suhtumist ja mõtteviisi, kuid tulutult? Kui nii, siis on Toivo Niibergi raamat “Ela ja küsi” just see, mida sa oled otsinud.

Ela ja Küsi (Foto Karen Härms)

Me kõik teame, et on oluline kuulata ennast, leida kontakt oma sisetunde ja südamehäälega, kuid paratamatult ei ole meis endis kõigele vastuseid, sest meil pole kõiki kogemusi, tihtilugu aga ka julgust ega aega endasse süüvida.

Raamat “Ela ja küsi” koondab endas tuhandete inimeste küsimusi ja vastuseid neile, aastakümneid praktiseerinud psühholoogilt.

Teiste inimeste kogemused on nagu kaardid – sa ei tea kunagi, mida nad su elus avavad, kuni sa neid ei ava.

Ela ja küsi (Foto Karen Härms)

Raamatus on nõuandeid kõigil teemadel mis meie elu igapäevaselt ümbritsevad, sünnist surmani, rõõmudest muredeni ja need teematõstatused ning vastused neile on valusalt ausad, lihtsalt loetavad, arusaadavad ning mis peamine, rakendatavad. Seda raamatud lugedes tekkis mul tunne, justkui istuksin kuskil maakodu aias õitseva õunapuu all aurava teetassi taga ning lihtsalt vestlen hea ja targa vana sõbraga. Ja rääkida on meil palju. Kuid pikemalt peatun hetkel maailma valitsevas teravaimas tendentsis: väsimus ja stress. Viimase paari aasta erinevate uuringute alusel on vaimse tervisega kimpusolijaid meie seas järjest rohkem ning abi kättesaadavus järjest keerulisem, aega kõigil järjest vähem, hirme ja muresid aga koguneb.

Teiste inimeste kogemused on nagu kaardid – sa ei tea kunagi, mida nad su elus avavad, kuni sa neid ei ava.

Autori sõnul põhjustavad enim hingelist stressi hirmud, negatiivne mõtteviis, enesehaletsus-süüdistus, armukadedus, seksuaalne rahuldamatus, kroonilised valud, psüühilised ja psühhosomaatilised haigused, irratsionaalsed mõtted, foobiad jne. Ehk siis mitmed asjaolud millega me kõik igapäevaselt suuremal või vähemal määral maadleme, pikaajaline ja mitmetest, justkui pisikestest teguritest koosnev stress põhjustab aga väsimust, stressi-väsimust, mis autori sõnul võib muutuda suisa kolmemõõtmeliseks väsimuseks sõltuvalt sellest mitme erineva teguriga parasjagu maadled:

  • kehaline ehk füsioloogiline väsimus
  • vaimne ehk sotsiaalne väsimus
  • hingeline ehk psüühiline väsimus.
Ela ja küsi (Foto Karen Härms)

Tavaelus on need kolm väsimuse tasandit nii oma heas kui halvas pooles tihedasti läbi põimunud ja mõjutavad üksteist vastastikku. Tugevdades ja treenides (füüsilist) keha, tervendame ka oma vaimu (sotsiaalset keha) ning mõtet ehk psüühilist keha. Kui vaevame ennast päevast päeva rumalate mõtetega, heidame tegevusetult voodisse, tunneme end üleliigse ja hädisena, on peagi haige ka meie keha. Inimesel võib olla mingi kehaline puue või haigus, ent kui tal on palju toredaid lähedasi ja sõpru, kui teda mõistetakse ja tunnustatakse, siis tundub ka häda väiksem.

Kui vaevame ennast päevast päeva rumalate mõtetega, heidame tegevusetult voodisse, tunneme end üleliigse ja hädisena, on peagi haige ka meie keha.

Kuid kindlasti tuleb kogu selles väsimuses eristada “head ja halba väsimust”:

Kehaline väsimus:

Hea kehalise väsimuse tekitavad mõõdukas füüsiline töö ja treening.
Halb kehaline väsimus tekib ületöötamisest, valedest töövõtetest, töö korraldamatusest, liigsest treeningkoormusest ja valest programmist, unetusest ning ebamõistlikust toitumisest.

Vaimne väsimus:

Hea vaimse väsimuse tagavad meeldiv töö ja õpingud, pereliikmete ja töökaaslaste tunnustus, rahulolu saavutatuga ning turvaline õhkkond kodus ja tööl.
Halb vaimne väsimus tekib tülidest, lahendamata konfliktidest nii kodus kui tööl, sõprade puudumisest, töönarkomaaniast, tõrjutusest ja alandusest. Halba stressi põhjustab segane või lausa vale, raskesti kättesaadav, tarbetu ja hirme ning abitust süvendav info.

Hingeline väsimus:

Hea hingelise väsimuse puhul kannab inimene endas häid mõtteid ja unistusi, rahulolu enese ja teistega ning mõõdukat enesehinnangut.
Halb psüühiline väsimus toob pähe halbu, irratsionaalseid mõtteid, mis on kantud kadedusest, alandusest, vihast, jalusoleku tundest, kättemaksust jne. Samas tekib halb hingeline väsimus nendest negatiivsetest mõtetest ja tunnetest endast. Kõik see võtab ära viimasegi uneraasu, mõtted saavad painajaliku värvingu ning peagi tekivad igasugused luulud ja foobiad. Hirmul on suured silmad.

Soovitusi halva stressi ning sellest tuleneva väsimuse vastu:

  • Püüa ennast võtta sellisena, nagu oled, ja veidike paremanagi.
  • Loe läbi mõni nõuanderaamat tervislikust toitumisest, unest, suhtlemisest, enesekehtestamisest.
  • Hakka tegema mõõdukat füüsilist trenni; mõistust turguta ristsõnade lahendamise, võõrkeele õppimise või enesetäiendamisega.
  • Veeda rohkem aega oma lähedaste ja sõpradega. Hoolitse lähedus- ja sõprussuhete eest, sest inimeste vahel pole midagi iseenesest püsivat.
  • Põgene umbsest toast loodusesse. Kui ei taha pildistada või maalida, saad värskes õhus niisama jalutada.
  • Püüa teha vähemalt üks heategu päevas, kas või õige pisike. Ära loodagi kohe kiitust ning tunnustust saada, küll aga annab head tegemine unerahu.
  • Sea endale uusi sihte, sest siis on, mille eest ennast tunnustada ja teistelt tunnustust loota – kes ei tee, see küll ei eksi, kuid seda ka ei märgata ega tunnustata.
  • Tea, et eksimine on inimlik ja eksimustest tuleb targu õppust võtta.
  • Püüa oma unistusi ellu viia, sest teised seda sinu eest ei tee.
  • Heida magama teadmisega, et homne päev, tulev nädal, saabuv kuu ja eelolev aasta lihtsalt peavad praegusest paremad olema.
  • Püüa oma veidi naljakale peegelpildile hommikul naeratada ning oh imet, ta naerab sulle vastu! Seda ära tee:
  • Ära kogu endasse halbu mõtteid ega tundeid, näiteks kadedust.
  • Ära kogu asju, mida sul tarvis ei lähe; ära loo tutvusi, mida sa ei kasuta.
  • Pinges olekus ära otsi abi alkoholist ega suitsust, rääkimata narkootikumidest, vaid püüa säilitada sõna otseses mõttes kainet mõistust. Pisike pits kulub pigem ära töövõidu tähistamiseks ja tuju tõstmiseks toredas seltskonnas, mitte halva tuju ja üksilduse peletamiseks.
  • Ära häbene oma muresid. Püüa leida endale mitte kaashaletsejaid, vaid mõistjaid ja nõustajaid.
  • Ära raiska oma energiat kellegi vägisi ümberkasvatamisele ja -veenmisele ning vägisi abistamisele.
  • Ära koosta õhtul voodisse heites mõttes nimekirja selle kohta, mis kõik homme niikuinii raskust valmistab ja halvasti läheb. Niikuinii ei lähe!
Ela ja Küsi (Foto Karen Härms)
Kõik see tundub lihtne ja arusaadav, võimalik, et paljudele ka mitte uudisena, kuid kui hea on seda meelde tuletada, meeles hoida ja vähemalt punkt punkti, päev päeva haaval ellu viima asuda, sest kuni sa ei proovi, ei juhtu ka midagi.

Usun, et kõik leiavad sellest raamatust vastuseid erinevatele küsimustele, mis neid parasjagu närivad, ning autori näol hea targa sõbra, kes ükskõik mis lehekülge avades sulle ausalt silma vaatab ning aidata püüab.

Herdis Ojasu

Author

Loe veel