flexile-white-logo
0
Ostukorvis ei ole tooteid.

Lugemine on tegevus, mis vaieldamatult mõjub teraapilisena – kaasahaaraval raamatul on jõud tuua sind välja muret tekitavatest olukordadest ning argistressist või ehk leiad raamatust mõne hea mõtte, harjutuse või nipi, mille abil midagi oma elus paremaks muuta. Ent kas oled proovinud ka kirjutamist ja selle tervendavat väge? Sest pole kahtlust, et kirjutamine on samuti üks võluväega tegevus – seda teatakse juba ammusest ajast!

Et asi oleks selge ning lähtepunkt ühene, siis antud juhul tuleks unustada kõik rohkem või vähem traumaatilised kogemused kooliaegsete kirjandite kirjutamise, kirjatehnika, pastaka õigesti käes hoidmise või muu säärasega. See kõik on möödanik ning kui isegi hinges pakitsevad vahest ehk ülemäära ja ebaõiglaselt kriitilised hinnangud varasemalt kirjutatu kohta, siis on aeg anda kirjutamisele uus võimalus. Praegu on sul võimalik kirjutada ainult iseendale. Kirjutada endast välja, luues selgust enda sees.

Kirjutamisteraapia võib sarnaneda päeviku pidamisega – seda võib pidada terapeutiliseks päevikupidamiseks – ent samal ajal on nende vahel olulisi erinevusi. Kui isiklikku päevikusse pannakse üldjuhul kirja vabas vormis kõik mõtted, mis parasjagu pähe tulevad, siis terapeutilisel eesmärgil kirjutades võiksid olla olemas suunavad küsimused või ülesanded.

Regulaarse kirjutamise (nt päeviku pidamise) kasutegurid:

  • arendab mälu
  • päevasündmuste talletamine tuleviku tarbeks
  • võimalik end päevasündmustest n-ö maha laadida, emotsioone selitada
  • trauma või stressirohke olukorra endast väljakirjutamine aitab sellest kiiremini läbi tulla
  • iseendas paremale selgusele jõudmine
  • paraneb oskus ennast väljendada

Millest alustada?

  • Vali enda jaoks sobiv formaat ja vahendid. Kas eelistad kirjutada käsitsi märkmikusse või klõbistada arvutiklahvidel? Siin on erinevaid arvamusi: mõned kirjutamise fännid leiavad, et just käsitsi kirjutamine on eriti kasulik, ent mina leian, et parim variant on see, mis endale meeldiv ja mugav tundub.
  • Sea endale eesmärk, kui palju plaanid iga päev kirjutamisele aega panustada. Kui võimalik, otsusta ka see, millal ja kus sa iga päeva kohta kirjutad. Teatav raamistik aitab uut harjumust luua, ent samas ei peaks sellesse väga kinni jääma ega end halvasti tundma, kui mõnel päeval kõik plaanipäraselt ei õnnestu.  Küll aga on oluline järjepidevus!
  • Veel soovitusi: ära muretse sissekande pikkuse ega selle pärast, mida kirja paned, keskendu kirjutamisele ja oma mõtetele. Oluline on, et just selle päeva tähtsad mõtted ja taipamised saaksid kirja. Sa teed seda ainult iseendale.

Ideid kirjutamisülesanneteks

Kirjutamisblokk või n-ö hirm valge lehe ees võib halvata kogu ülla ettevõtmise. Kui ühtegi head mõtet ei tule, millest kirjutada, võta appi siit mõni idee:

  • kirjuta iseendale kiri
  • kirjuta kellelegi teisele kiri
  • kirjuta luuletus
  • tee oma mõtetest mõttekaart
  • kirjuta välja raamatutest häid mõtteid ning soovi korral analüüsi neid enda jaoks
  • vali välja mõni sinu jaoks oluline foto ja kirjuta selle põhjal
  • praktiseeri vabakirjutamist (intuitiivset kirjutamist) aja peale (nt kirjutad järjest 10 minutit, mis iganes pähe tuleb, pastakat kordagi paberilt tõstmata)
  • kirjuta sellest, mis su elus parasjagu toimub ja kuidas sa ennast tunned
  • meenuta, milline olid noorena, alusta oma noore minaga dialoog
  • tee iga päev nimekiri asjadest, mis sellel päeval hästi läks ja/või mille eest oled tänulik (pea tänulikkuse päevikut)
  • tee endast iga päev selfie ja kirjuta selle juurde, mida tunned-mõtled
  • kirjuta loodusest, et luua end ümbritsevaga parem side
  • pane kirja tänase päeva tähtsamad õppetunnid/taipamised
  • visualiseeri ja pane kirja oma unistuste päev/elu (enne seda ülesannet võid ka näiteks mediteerida, et viia end paremasse kontakti iseendaga)

Veel rohkem häid ideid kirjutamiseks ja visualiseerimiseks leiad Dalí Getter Karati õnneharjutuste kogumikust „Õnn on otsus“. Loomingulisust aitavad avada aga Monika Palmi loodud teadliku hingamise harjutused, mille leiad tema hingamisharjutuste kogumikust „Hinga ja ela!“.

Kirjutamiseni!

PS Inspiratsiooni selleks artikliks pakkus Tervis Pluss – aitäh!

Krista Kõrgesaar (Foto Karen Härms)
Krista Jõesaar