Õnnelik elu on miski, mille poole me kõik püüdleme. GoodNews kirjastuse sarjast „Elu eest“ leiab palju mõtteid õnne kohta. Toome välja neist seitse – õnnekoolitaja Dali Karatilt, psühholoog Toivo Niibergilt ja hingamisterapeut Monika Palmilt.
1. Mõtiskle, mis on õnn
Dali Karati raamat „Õnn on otsus“ sisaldab 29 harjutust, mis aitavad kogeda igapäevaselt oma elus rohkem õnne.
Mis on õnn? Mis on õnnelikkus? Dali kirjutab oma raamatus, et õnneuuringud on selgelt välja toonud, et inimesed mõtestavad õnne tähendust erinevalt: mõni rahvus on pigem materialistlik, teisel on esikohal vaimsed väärtused.
Universaalselt on aga inimestel kõikjal üle maailma üsnagi sarnased õnnelikkuse printsiibid, õnne valemid või arusaam sellest, mis on õnn. Õnne uurijad on jõudnud ühise arusaamani, et suures pildis saab õnne kogeda kolmest aspektist:
Hästi tugevalt on õnnelikkuse uuringu tulemused seotud ka rahuloluga iseenda ja ümbritseva maailma suhtes. On leitud, et raha on õnnelikkusega seotud mõningal määral. Kui inimene on saavutanud teatud sissetulekupiiri, mis katab kõik tema kulutused ja raha jääb veel ülegi, siis sellest punktist alates ei tõsta raha saamine enam õnnetunnet.
2. Tee nimekiri asjadest, mis teevad sind õnnelikuks
Dali tõdeb oma raamatus, et asjasse süüvimata võib tunduda, et õnn on midagi hästi suurt, abstraktset ja üldjuhul tulevikus saavutatav. Tegelikult on õnn aga olemas just täna, siin ja praegu. Sul on võimalik kogeda iga päev loendamatul hulgal situatsioone ja tundeid, mis sind õnnelikuks teevad.
Dali lisab, et on õnneuurijad jõudnud järelduseni, et õnn ja õnnelikkus on hästi tugevalt seotud tervise ja kuuluvustundega, olgu selleks pere, sõpradering, kogukond või rahvus. Õnn on hästi palju ühenduses ka loodusega – inimesed tunnevad, et nad on õnnelikud, kui nad saavad olla kontaktis loodusega. Õnne kogetakse rohkem, kui tuntakse, et tegeldakse millegagi, mis on tähendusrikas; et elul on mõte, olgu selle allikaks tööalane eneseteostus, eraelu või heategevusse panustamine.
Õnn ja õnnelikkus on hästi tugevalt seotud tervise ja kuuluvustundega, olgu selleks pere, sõpradering, kogukond või rahvus.
- Naudingut pakkuvate asjade omamine ehk sul on midagi materiaalset, mis pakub sulle naudingut – näiteks mugav auto, ilus kodu, disainerrõivad vm.
- Vajaduste või ihade rahuldamine ehk Ssnu jaoks olulised vajadused on täidetud ja sa koged seeläbi õnnetunnet. See võib olla midagi igapäevast, näiteks hea toidu ja joogi nautimine, või midagi palju suuremat, näiteks võimalus armastada ja armastust vastu võtta, olla kuuldud, nähtud ning tingimusteta aktsepteeritud, tööalane eneseteostus vm.
- Õnne loomine, saavutamine ehk sa lood oma õnne iseenda sees – sa koged sügavat õnnetunnet, praktiseerides mõnda Sinu jaoks sobivat loovat tegevust, näiteks kirjutades, maalides, sportides, kokates, lemmikloomadega tegeledes vm.
Selleks et sa oskaksid neid asju enda ümber ja sees märgata, pead teadma, kus peitub sinu õnn. Seega tee nimekiri kõikidest asjadest, mis teevad sind õnnelikuks. Millised on sinu õnne allikad?
Tee neist nimekiri!
3. Suuna oma mõtted õnnele
Dali soovitab ka mõelda, kas oled märganud, et see, millele sa pöörad oma tähelepanu ja kuhu panustad oma energiat, saab jõudu juurde? Seega kui sa soovid oma ellu rohkem õnne luua, tuleks ka tähelepanu hoida õnnelikkusel, positiivsusel, optimismil ja elujaataval suhtumisel.
Üks võimalus selleks on iseenda teadlik toetamine – me peame ennast justkui poputama, hoidma end teadlikult erinevate meetodite abil rajal, mis on palistatud positiivsete mõtete ja sõnumitega.
Kui soovid oma ellu rohkem õnne luua, tuleks ka tähelepanu hoida õnnelikkusel, positiivsusel, optimismil ja elujaataval suhtumisel.
Näiteks:
- pane telefoni ja arvuti taustapildiks Ssnd väestavad sõnumid (telefoni saab panna isegi paralleelselt mitu – üks lukustatud ja teine lukustamata kuva jaoks),
- pane kodus nähtavale kohale (nt vannituppa, töölaua juurde, kööki, öökapile, autosse jne) eri suuruses ja värvis märkmepabereid, kuhu oled kirja pannud toetavad märksõnad, laused, meeldetuletused, mida Sa soovid oma tähelepanus hoida ja mille energiat oma ellu juurde luua (nt “Ma olen ilus”, “Ma olen alati hoitud”, “Kõik juhtub alati õigel ajal” ja/või oma unistused, projektid, eesmärgid, mida soovid ellu viia).
4. Loo oma õnne valem!
Psühholoog Toivo Niiberg käsitleb oma raamatus „Ela ja küsi!“ teemasid, mis on aktuaalsed inimese kogu elukaare jooksul alates enesekehtestamisest kuni väärikalt vananemiseni.
Ta ütleb, et positiivse psühholoogia uurija Martin E. P. Seligman on õnnelikkuse kohta tõepoolest avaldanud valemi ja sellele tuginedes on ta kirjutanud raamatu „Ehe õnn” („Authentic Happiness”, 2003).
H = S + C + V
Valemis tähistab H õnne või püsivat õnnelikkust (happiness), S pärilikke eeldusi (set range), C − sinu elus toimunud õnnelikud sündmused (circumstances in your life), V − tahtega kontrollitavad tegurid (voluntary control).
Laialt tuntud on ka USA psühholoogi ja filosoofi William Jamesi valem:
- Eneseaustus = Edukus (eduelamus) / Taotlused (püstitatud eesmärgid)
Seega, mida õigemini oskad endale püstitada eesmärke, seda enam tajud eduelamust ja suurendad oma eneseaustust. Nii võivad ka väikesed kordaminekud aidata sul olla homme õnnelikum kui täna.
5. Suurenda õnnelikkuse määra
21 pidavat olema õnnelikkuse maagiline arv. Niiberg selgitab, et 13. sajandil elanud Leonardo Fibonacci arvude jada järgi esindab arv 21 looduse seaduspärasusi. Uuema tõenäosusteooria kohaselt olevat maailmaruumil 21 mõõdet. Millised oleksid siis need 21 sotsiaalset ja psühholoogilist tegurit inimese õnnelikuks saamisel, mida elus otsida, taotleda ja arendada?
Need on:
- kodu kui vaimne ja füüsiline turvaja
- meeldiv ja sinu võimete kohane töö
- raha ja oskus sellega ümber käia
- oskus aktiivselt puhata
- armastada ja olla armastatud
- omada vähemalt ühte sõpra
- seksuaalne rahuldatus
- teiste tunnustus
- iseendaga hea läbisaamine (eneseaustus, enesehinnang ja eneseefektiivsus)
- omada huumorimeelt
- osata ennast kehtestada
- õnnelik abielu (kooselu)
- oskus andestada ja unustada
- mõõdukas tolerants
- omada ilumeelt ja seda arendada
- vähem valetada ja püüda olla ausam nii enda kui teistega
- intuitsioon, müstika ja usk
- positiivne mõttelaad ja oskus unistada
- omandada rollirepertuaar ja staatus
- olla loov ja ennast jäädvustada
- oskus oma aega hinnata ja väärtustada.
6. Ole lahke!
Niiberg kirjutab, et psühholoogiateadlased analüüsisid enam kui 400 uurimust, mis olid lahanud südamliku ja abivalmi käitumise ning õnnelikkuse seoseid. 21 uurimuse käigus testitigi, et heatahtlikkus viib suurema rahulolutundeni. Teadlased tulid järeldusele, et lahke käitumine ei muuda küll otseselt meie elu, kuid võib aidata seda õigemasse suunda juhtida. Lahkus pere ja sõprade vastu võib õnnelikkusele avaldada suuremat mõju.
Teadlased tulid järeldusele, et lahke käitumine ei muuda küll otseselt meie elu, kuid võib aidata seda õigemasse suunda juhtida.
7. Hinga!
Vabastava hingamise terapeudi Monika Palmi raamat „Hinga ja ela!“ sisaldab iseseisvalt praktiseerimiseks 60 lühikest teadliku hingamise harjutust koos tutvustusega.
Ta jagab harjutust, mis mõjutab sinu õnnelik olemist ja aitab kontrollida emotsionaalset laviini, millel on suur mõju sisemisele õnnelik olemisele.
Harjutus
Tee 6 sellist sügava hingamise tsüklit.
- Vali, kas soovid istuda või lamada. Pane üks käsi oma südamele ja teine oma alakõhule. Ava oma meel elu nautimisele ja õnnelik olemisele.
- Hinga alakõhtu – sinna, kus su käsi asetseb nii, et sa tunned, kuidas sinu kõht sissehingamisel koos käega ülespoole liigub. Hinga alakõhust õhk täielikult lõpuni välja.
- Tee seda veel paar korda nii, et väljahingamine oleks lõdvestunud ja naba piirkond lõdvestub, liikudes väljahingamisel selgroo poole.
- Nüüd hinga sisse jättes käsi ainult oma südamele ja hinga sinna nii, et sissehingamisel rinnakorv tõuseb ja avardub. Väljahingamisel hinga end täielikult südamepiirkonnast tühjaks. Hinga veel paar korda nii.
Kombineeri nüüd punktides 1 ja 2 välja toodud hingamisviisi, pannes need kokku.
