Dave Benton „Olen see, kes olen“
HEA INIMENE ei ole halb iseenda ega teiste vastu.
Benton rõhutab igaühe isikliku vastutuse tähtsust – see, mida igaüks oma eluga ette võtab, millest end mõjutada laseb ja millest mitte, on kõik tema enda teha. „Kui tahad, võid ennast teostada või hoopiski antud eluaastad ära raisata. Kuid üks on kindel – elada tuleb väärikalt!
Dali Getter Karat „Õnn on otsus“
HEA INIMENE ei vihka ennast ega vahi pidevalt vihaselt ringi.
Headuse jagamine oma lähedastele ja ümbritsevale maailmale saab alguse sellest, et oled iseendaga sõbralik, hell, lahke ja hea; armastad iseennast just sellisena, nagu sa parasjagu oled; naudid ja fännad täiega kogu oma olemust, sest tea, et ükskõik milline sa enda hinnangul parasjagu oled – tegelikult oled sa täiuslik just tänu kogu oma ebatäiuslikkusele.
Kui sulle aga midagi enda juures kohe üldse ei meeldi, siis ära vihka seda passiivselt, vaid võta sellega midagi ette. Võib-olla ei meeldi sulle su juuksevärv või soeng? Muuda seda! Võib-olla leiad, et oled ülekaaluline. Muuda seda! Võib-olla tunned, et su riided ja stiil ei sobi sulle. Muuda neid! Kui sulle ei meeldi miski sinu iseloomus, siis muuda ka seda. Kõik on harjutamise ja kättevõtmise küsimus. Kõik on sinu enda võimuses!
Monika Palm „Hinga ja ela!“
HEA INIMENE ei karda teha valikuid ega anna hinnanguid teiste valikutele.
Hingamisterapeut ja enesearengu teejuht Monika Palm annab nõu, kuidas äratada oma sisemine vägi, mis aitab teha õigeid ja edasiviivaid otsuseid. Ta soovitab endalt julgelt küsida küsimusi, kuna need suunavad sind ja vastusena hakkavad sinuni jõudma uued võimalused. „Elus ei ole kõik must ja valge, on palju erinevaid värvinüansse. Sellest värviküllusest tuleb õnnelikuna elamise nimel teha valikuid, mis sinu endaga sobivad ja panevad end hästi tundma – siis hakkab ka kõik muu elus toimima.“
Monika Palm soovitab oma raamatus „Hinga ja ela!“ harjutust, mis aitab suurendada sisemist väge ja kontakti iseendaga.
NB! Beebiootel naised ei peaks hingamisharjutusi tehes pingutama ega hinge pikalt kinni hoidma. Tõsisemate tervisehädade korral tasub enne hingamisharjutusi konsulteerida arstiga.
- Istu või lama selili ja sulge silmad.
- Hinga pikalt ja sügavalt sisse nina kaudu nii, et sinu kõhupiirkond tõuseb. Võid asetada oma käed ümber naba nagu tassi. Nii tunnetad sa paremini kui kõht hingamise ajal tõuseb ja langeb.
- Kui oled sisse hinganud nii, et kõht tõuseb, loe esimesest kuni seitsmenda südamelöögini, hoides hinge kinni.
- Seejärel ava suu ja hinga välja aeglaselt pahvakuga nii, et kõht vajub tagasi alla sinu selgroo poole.
- Kui väljahingamine on lõppenud, korda samme 2, 3 ja 4.
- Edasi tee viis sügavat sisse- ja väljahingamist või hinga nii kaua, kuni sinu meel ja keha on rahunenud.
- Jätka sügavat hingamist nina kaudu ja hoia suu suletuna.
- Hingamise ajal vali endale kinnitus või loo see ise ja korda seda oma peas terve hingamise aja. Nina kaudu sisse hingates ütle: „Ma olen…”, hoia hetke hinge kinni ja välja hingates läbi nina „…vägi”.
Näited väestavatest kinnitustest:
- Ma olen vägi!
- Jah, ma suudan!
- Ma olen enda üle uhke!
- Minus peitub piiritu vägi!
- Ma loon ennast igal hetkel!
- Ma valin oma sisemise väe!
- Tee nii 10 hingamist, lubades väestava kinnitusega end täita.
- Kui oled valmis, hinga sisse ja ava silmad. Ole valmis päevaga edasi minema koos sisemise jõu ja väega, kavatsusega ja sisemise tulega.
Toivo Niiberg “Ela ja küsi!”
HEA INIMENE ei kanna vimma ega ela küüned vaid enda poole.
Kas oskus andestada teeb inimese õnnelikumaks? „Kindlasti ei ole maailmas ühtegi inimest, kes ei oleks kogemata kellelegi haiget teinud või vastupidi. Jättes aga kõrvale kõik nimme ja pahatahtlikult tehtu, mida ei saa ega mõnikord ehk tohigi andestada, on andestamisvõimel inimese õnnelikkuse seisukohalt tähtis roll,“ mõtiskleb oma raamatus „Ela ja küsi!“ pereterapeut ja psüholoog Toivo Niiberg. Tema sõnul ei ole oskus unustada ja andestada pelgalt altruism, vaid tähtis õpitav oskus olla tulevikus veidi õnnelikum. „Andestamine tähendab healoomulisi muutusi igaühes, kellele on liiga tehtud. Andestades muutuvad inimeste motivatsioonid ja käitumismallid pahategija vastu positiivsemaks (heatahtlikuks, sõbralikuks või suuremeelseks, mõistvamaks, tolerantsemaks) ning väheneb negatiivsus (kättemaksuhimu, vältimissoov, tõrjutus, mittemõistmine).“
Õnnelikule elule aitab tugevalt kaasa ka see, kui aidata teistel olla õnnelikum – ehk hea inimene ei ela vaid endale, küüned sissepoole. „Et saada meeldivaid elamusi, tuleb neid eelkõige ise jagada,“ annab Niiberg nõu. „Nii mõneski kultuuris ja riigis, näiteks Jaapanis, käivitub juba lapsepõlvest ellujäämise õpetus, kus eelkõige õpetatakse oma sõprades ja mängukaaslastes märkama head ning seda ka selge sõnaga väljendama. Kahjuks on evolutsiooni käigus kinnitunud eelkõige agressiivsus ja ka eestlased kipuvad ütlema välja pigem halva, võttes headust enesestmõistetavana. Tegelikult peaks see olema vastupidi: headust tuleb taas avastada!”