Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg on olnud 44 aastat olnud õpetaja, nendest 25 aastat õppejõud Eesti erinevates kõrgkoolides. Psühholoogiat on ta õppinud ja ennast täiendanud kokku 13 aastat. Tal tekkis mõte sõnastada loengutes ja seminaridel talle esitatud sagedasemad küsimused ja anda neile võrdlemisi lihtsad vastused – nii sündiski GoodNews kirjastusega raamat “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust”.
Kuidas siis ennast kehtestada? Võta omaks võitja/võitja ideoloogia!
Niiberg selgitab oma raamatus, et rakenduspsühholoogias toimus juba umbes kolmkümmend viis aastat tagasi suur murrang enesekehtestamise käsitlemisel. Tuntud California psühholoog Thomas Gordon, keda tuntakse eelkõige efektiivsustreeningu loojana, hakkas propageerima vaatekohta, et enese eest seismine saab laiemas plaanis edukas olla üksnes siis, kui arvestatakse ka teiste asjaosaliste huvidega. Ta on seisukohal, et kui konfliktses olukorras arvestada üksnes endaga ja suruda teistele peale enda jaoks soodsat lahendust, tekib neis väga tõenäoliselt (vähemalt alateadlik) pahameel ja kättemaksuhimu ning nad ei tegutse meeleldi minu lahenduse heaks.
Kui konfliktses olukorras arvestada üksnes endaga ja suruda teistele peale enda jaoks soodsat lahendust, tekib neis väga tõenäoliselt pahameel ja kättemaksuhimu ning nad ei tegutse meeleldi minu lahenduse heaks.
Kui ma aga enda vajadustest loobun, kasvab minus rahulolematus ja vaevalt, et ma tegelen kõigest hingest iseendale liiga tegemisega, on Thomas Gordoni seisukoht. Gordon väidabki, et inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga. Ebaõiglasena tunduv lahendus kahjustab suhteid ja toob seega kahju kõigile. Võita saab üksnes siis, kui kõik tunnevad end võitjana. Nii peetakse nn võitja/võitja ideoloogiat üheks suuremaks murranguks selle sajandi inimesekäsitluses.
Inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga.
Ennastkehtestava käitumise deklaratsioon
Toivo Niiberg toob raamatus välja psühhoterapeut Manuel J. Smithi ennastkehtestava käitumise deklaratsiooni:
- Sul on õigus otsustada oma käitumise, mõtete ja tunnete üle, vastutades nende tekkimise ja tagajärgede eest.
- Sul on õigus mitte esitada põhjendusi ja õigustusi, miks sa üht- või teistmoodi käitusid.
- Sul on õigus otsustada, kas sa oled vastutav teiste inimeste probleemide lahendamise eest.
- Sul on õigus meelt muuta.
- Sul on õigus vigu teha ja nende eest ise vastutada.
- Sul on õigus öelda: „Ma ei tea.”
- Sul on õigus olla sõltumatu teiste heatahtlikkusest.
- Sul on õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline.
- Sul on õigus öelda: „Ma ei saa aru.”
- Sul on õigus öelda: „Ma ei hooli sellest.”
