Kompleksi mõistet tutvustas esimest korda Sigmund Freud oma psühhoanalüüsi teoorias, seletades seda kui alateadvuses paiknevate, tugevalt alla surutud tungide kogumit, mis on vastuolus teiste, inimese enda poolt teadvustatud mõtetega. Ühtlasi oli Freud see, kes kirjeldas üht tuntuimat, Oidipuse kompleksi. Milliseid komplekse aga veel võib inimestes kohata ja kuidas neid ära tunda? Psühholoog, nõustaja ning lektor Toivo Niiberg toob oma uues raamatus “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust” välja üle paarikümne levinud kompleksi.
Jaanalinnu kompleks
Jaanalinnu kompleksi all peetakse silmas ohu eitamist läbi enesepettuse. “Kahjuks on see meie ühiskonnas küllaltki levinud ja vist ka enamiku liiklusõnnetuste ning muude liigsest kiirustamisest ja ajapuudusest tingitud äparduste põhjustaja,” nendib Niiberg. Ta jääb siiski optimistlikuks: “Õppigem siis ometi oma vigadest! Sa võid ju endas kindel olla, aga ka teised võivad eksida. Hulljulgust ei ole iialgi vooruseks peetud!”
Idaeurooplase kompleks
Selle kompleksi puhul alahinnatakse jõukamates lääneriikides töötades-õppides oma võimeid. “Arvan, et meie haridust, ka nõukogudeaegset kõrgharidust, ei tohiks kuidagi alahinnata. Pigem ei väärtusta seda meie oma haridussüsteem,” leiab Niiberg, et idaeurooplase kompleksi ei peaks tundma. “Enamik haritud eestlasi on läinud välismaale tööle ja tulnud tagasi luksusautoga või sinna parema elu peale jäänudki.”
Ohustatud autoriteedi kompleks
Niiberg toob välja, et selle kompleksi all kannatav inimene näeb kõikjal oma mainet õõnestavat tegutsemist. “Tõesti, kus suitsu, seal tuld, aga ära siis ise õli pidevalt tulle juurde vala! Kui oled õppinud teistes ainult vigu ja halba otsima, leiad seda igas inimeses, kellega kokku puutud. Õpi ka head nägema ja veendud peagi, et sedagi leidub piisavalt nende seas, kes sind ümbritsevad,” leiab psühholoog, soovitades kõik päeva jooksul pähe tulnud irratsionaalsed mõtted kirja panna ja neid hiljem analüüsida.
Atlase kompleks
Niibergi sõnul tabab see kompleks sageli erasektori tippjuhte. Atlase kompleksi all kannatav inimene peab ennast asendamatult tähtsaks isikuks. Kahjuks on tema (südame) tervis ületöötamise ja pideva usaldamatuse tõttu suures ohus. Atlase kompleksi all kannataval juhil soovitab Niiberg õppida teisi usaldama ja juhina ülesandeid delegeerima – ja kui on soov pikalt elada, siis tasuks minna ka psühholoogi vastuvõtule.
Jõuluvana kompleks
Jõuluvana kompleksi “põdev“ inimene ostab kingitustega endale tunnustust. “Altkäemaks, ümbrikupalk ja katteta lubadused on selle kompleksi levimise tõttu meie armsas Eesti Vabariigis lausa igapäevased nähtused. Riigikogu liikmed on aga lausa kohustatud kellelegi restoranis välja tegema, kutsudes seda nn kohtumiseks potentsiaalse „valijaga”. Huvitav, miks küll mind ei ole keegi kunagi sellisele „kohtumisele“ kutsunud? Kuna sellele kompleksile on olemas ühiskonna heakskiit ja toetus, siis selle ravi on ilmselt mõttetu,” nendib Niiberg talle omasel muhedal toonil.
Õpetaja kompleks
Kui märkad, et su pereliige, sõber või tuttav proovib käituda ideaalilähedaselt ning seda pea kogu ärkveloleku aja, siis võib tegu olla õpetaja kompleksiga. See häire võib tabada ka ranget kasvatusstiili pooldavaid vanemaid. Õpetaja kompleksiga inimene kontrollib iga oma liigutust, püüdes olla täiuslik. Tegelikkuses oleme aga kõik inimesed, kes vahel ka eksivad. “Ka lapsed ootavad tegelikult klassi ette Mallet ja Jürit, kes oskavad hästi oma ainet, kelle sõnad ja teod langevad kokku ja kes neid lihtsalt mõistavad, oskavad andestada, neid lõpuni ära kuulata, samas julgevad eksida ning olla suured täiskasvanud inimesed,” leiab Niiberg.
Oiviku kompleks
Seda kompleksi iseloomustab kalduvus kõike kuuldut tõe pähe võtta, pähe tuupida ja süüdimatult korrata ning sageli ka ellu viia. Niiberg leiab, et puhtalt viitele õppimise asemel võiksime tõsta esile ka muidu terveid lapsi, kes õpivad neljadele-viitele, ehk satub üksik kolmgi sisse, toovad häid tulemusi aineolümpiaadidelt, spordis, isetegevuses või on aktiivsed väljaspool kooli. “Lõpp tuupimise ülistamisele ja au terve mõistuse eksponeerimisele!” soovib ta.
Kuldkalakese kompleks
Kuldkalakese kompleksi võtab psühholoog kokku nii: “Mitte iialgi mitte millegagi rahul olla, uskudes, et iga uus asi on parem kui eelmine – materiaalsele ja heaoluühiskonnale iseloomulik paratamatu ja ravile raskesti alluv nähtus.” Selle kompleksi põdeja moto järgi võidab see, kellel on surres rohkem asju.
Alasti kuninga kompleks
Saanud nime vendade Grimmide muinasjutu järgi, seisneb alasti kuninga kompleks kartuses avalikult oma ülemuse vigu tunnistada. “Meenutame aga, millega see lugu lõppes. Kõik õhulossid kukuvad ju varem või hiljem kokku, ka need, mis oled ise ehitanud ja mille olemasolu siiralt usud. Ära siis enam uusi õhulosse ehita! Tee kas või reaalne osmik, mis vähemalt varju annab – õpi vigadest,” soovitab Niinberg ja lisab, et seda kompleksi toodavad ja kinnistavad oma alamates kõik totalitaarsed riigikorrad.
Stalini kompleks
Milles seisneb Stalini kompleks? Eks ikka selles, et nähakse kõikjal ja kõigis oma vaenlasi ega usaldata mitte kedagi. “Stalini kompleks toimib endiselt paljude lihtsate vene inimeste hinges ja seda eelkõige suure Venemaa rüpes, kus seda kompleksi lausa fabritseeritakse. Meenub millenniumi aastavahetus Moskvas ja lillede kuhja alla uppuv Stalini haud ning kurb tõdemus, et seal ei muutu veel niipea midagi. Kuid see kompleks on omane ka mõnedele praegustele Eesti tipp-poliitikutele. Või ma eksin?” küsib autor retooriliselt oma raamatus.
Toivo Niibergi mahukas nõuanderaamatus „Ela ja küsi! 500 elulist küsimust“ on kokku 11 mahukat peatükki, kust leiab põnevaid küsimusi ja loomulikult ka vastuseid küsimustele, mis on aktuaalsed inimese kogu elukaare ulatuses.
