Meelerahu meister ja õpetaja Thich Nhat Hanh on öelnud, et tõeline tugevus seisneb sügavas sisemises rahus. 2022. aasta vapustas kogu maailma sõjasündmustega, milletaolised arvati jäävat minevikku. Meie rahu, nii välimine kui ka sisemine, pandi tugevalt proovile. Lisaks sellele peame elu jooksul paratamatult silmitsi seisma ka isiklike sisemiste kriisidega.
Keerulised ajad peidavad endas aga alati õppetunde ja võimalusi; pole halba ilma heata. Just raskemal ajal kerkivad ühiskonnas esile inimesed, kes on saavutanud vaimse tugevuse ning on valmis toetama ka teisi – jagades oma teadmisi ning aidates igaühel omandada uusi oskusi, mis aitaksid kriisist väljuda targema ja tugevamana.
1. Rahalise vabaduse ekspert Vallo Arumäe: hea ettevalmistus on rohkem kui pool võitu
Vallo Arumäe sõnul aitab mis tahes kriisiga – olgu selleks sõjaolukord, majanduskriis või hoopis loodusõnnetus – paremini toime tulla hea ettevalmistus. Lisaks kõikvõimalikele vajaminevatele ressurssidele on sul siis meelerahu teadmisest, et oled juba teinud selle, mis sinu võimuses, et kaitsta oma tagalat, kodu ja perekonda.
„Viis asja, millele võiksid mõelda, et kriisiks paremini valmistuda, on sularaha varumine ja kulla soetamine, toidu varumine, kütuse varumine, maakoha/pelgupaiga leidmine ning seadusliku enesekaitsevahendi hankimine.“
2. Eludisainer ja autor Merit Raju: tasakaalusta välise stiimuli mõju sobiva reaktsiooniga
Merit Raju suunab inimese sisemusest mõtlema kui metsajärvest – meie tasakaalupunkt on sile ja tasane pind, aga kui tuleb mõni uudis, olukord või mõte, mis on justkui vette langev kivi, siis võib tasakaal paigast minna. On tähtis, et välisele stiimulile järgnev reaktsioon (vibratsioonid, lainetused) oleksid konkreetse olukorra jaoks asjakohased. Mitte suuremad, sest siis kaotame mõtlemisvõime, aga ka mitte väiksemad, sest siis vähendame selle olukorra tähtsust.
„Üks asi, mis meid alati rahustab, on puudutus. Näiteks õlavarte silitamine mõjub alati lõõgastavalt ja rahustavalt.“
3. Treener Kaido Leesmann: mõtete ketramise asemel leia endale kehaline tegevus
Kaido Leesmann teab ja kinnitab, et inimese keha on loodud liikuma. Nii füüsiline kui ka vaimne paigalseis teevad lõpuks rahutuks ning tekitavad asjatut pinget. Mõtteisse hiilivad tasahilju ärevad, ehk isegi negatiivsed mõtted, mis röövivad tasakaalu ja hea enesetunde. Kui sa oled praegu valiku ees, mida teha või kuidas tulla toime pingetega oma elus, siis kõige lihtsam soovitus on see: tee midagigi. Ära jää koju istuma ega sule ennast uste taha. Ära hakka oma mõtteid üksi mõtlema, vaid leia endale kehaline tegevus.
„Mis iganes liikumisharrastuse sa valid, ole selles järjepidev – võta pigem rahulikult, aga liigu regulaarselt.“
4. Enesearenguterapeut Ingrid Joya Tsirel: hoia teadlikult oma ruumi ja vali, keda/mida sinna lased
Ingrid Joya Tsirel tuletab meelde, et tundetarkus ja iseenda juhtimise kunst on samamoodi õpitavad nagu finantsarvestus või tervislikult toitumine. Vaja on baasteadmisi, loogikat ja analüüsioskust. „Saa iseendast rohkem teadlikuks! Hakka teadlikult märkama, millised situatsioonid ja teemad viivad sind endast välja või tekitavad negatiivseid tundeid,“ julgustab ta. Enda puhul on ta tähele pannud, et tal viivad fookuse eemale teatud tüüpi uudised või olukorrad. Hakates aga teadlikult tähele panema, mis sind mõjutab, saad teha valikuid, mis on sinule endale paremad. Igaühel meist on vabadus valida, millist infot endasse lasta ja kellega koos viibida, et olemine oleks hea ja kerge igas hetkes.
„Vali, millist infot igapäevaselt tarbid ja kellega aega veedad. Lähtu oma valikutes sellest, mis tekitab sinus hea ja kerge tunde.“
5. Ehitusalpinist Mihkel Nurm: õpi tegutsema hirmust hoolimata
Mihkel Nurm teab, et hirm on inimese jaoks tegelikult väga vajalik tunne, kuna see aitab ellu jääda. Oskust tegutseda koos oma hirmu(de)ga ja neid kontrollida võib pidada üheks suuremaks elurikkuseks. Mis juhtub, kui hirm tuleb kehasse? Hirmu tunne kehas sarnaneb paljuski põnevusega. „Kujuta ette, et vaatad näiteks õudusfilmi või trillerit – kui on hästi tehtud film, siis kõik need tunded, mida filmi vaadates koged, on kõik reaalsed, aga tegelikult vaatad sa ainult filmi. Sinu kehas tõuseb adrenaliini tase, sa oled valmis kohe tegutsema,“ kirjeldab Mihkel. Pikaajaline adrenaliin hakkab aga lõpuks organismi kurnama. Mida teha, et hirmu ja ärevusega paremini toime tulla?
„Aktsepteeri radikaalselt olemasolevat situatsiooni. Mõnikord asjad lihtsalt juhtuvad ja sinna ei saa midagi parata. Sellisel juhul tuleb võtta asja nii, nagu see on. Ka kehva olukorra aktsepteerimine on inimese jaoks tegelikult positiivne kogemus. Meenub lugu, kuidas päästjad üritasid põlevast majast naist välja viia. Naine oli hirmust kange ega julgenud end liigutadagi. „Ma kardan!“ ütles ta päästjale. „Aga tee seda siis kartes,“ vastas talle päästja ja juhatas naise majast välja.“
Tasakaalu ning rahu loovaid harjutusi leiad ka Monika Palmi hingamisharjutuste kogumikust „Hinga ja ela!“ ning Dalí Karati loodud õnneharjutusi koondavast kogumikust „Õnn on otsus!“.
