On tehtud hulgaliselt uuringuid, mis viitavad looduse ja tervise vahelisele seosele. Vabas looduses viibimine teeb meid nii tervemaks kui ka rahulikumaks. Tulemused on näidanud, et metsas viibimine vähendab mõõdetava stressihormooni taset süljes ning tugevdab immuunsüsteemi. Jalutuskäik metsas parandab ka mälu, näitasid mõõtmistesti tulemused nii tervete kui ka depressioonis inimeste peal. Isegi looduspildi vaatamine vähendab stressihormooni taset ja vähendab valu.
Isegi looduspildi vaatamine vähendab stressihormooni taset ja vähendab valu.
Biovälja uurijad väidavad, et Kirljani meetodil tehtud fotodelt on näha, kuidas üksikult seisvat puud ümbritseb korrapärane ringikujuline energeetiline helendus, kuid kõrvuti seisvatel puudel on need ringid tüvedevahelise tõukejõu tõttu lopergused. Tugeva bioväljaga puu ei jätvat enda kõrvale ruumi konkurentide jaoks ja paistab üksikult kasvades hästi silma.
Enam kui 100 raamatut autori või kaasautorina välja andnud õppejõud ja psühholoog Toivo Niiberg tõdeb raamatus “Ela ja küsi!”, et metsas jalutades peab meeles pidama, et ühed puud annavad energiat, teised, vastupidi, võtavad seda ära. Kuid see ei tähenda, et ühed on head ja teised halvad.
Kõige paremini pidavat inimest ravima temaga ühevanused puud, sest liiga noor võib inimese elujõudu ära võtta ja liiga vana kogu bioenergeetika sassi lüüa − tulemuseks on hoopis väsimus ja peavalu.
Toivo Niibergi soovitused raamatust “Ela ja küsi!” puudelt rammu ammutamiseks:
Jääge puust kahe meetri kaugusele ja tehke tervitusrituaal, st. tervitage, siis paluge luba puudutada.
Meestel soovitatakse puud puudutada seljaga, haarates puud kätega, naised emmaku puutüve, rind ja kõht vastu puud. 5−7 minuti pärast muutke asendit, st. mehed olgu nüüd rinna ja kõhuga, naised seljaga vastu puud. Seiske niiviisi 5−7 minutit. Kogu seanss ei pea kestma üle 15 minuti, kuid seda tuleks teha iga päev. Pärast 10-päevast puuravi vahetada puu teise vastu.
Esmalt võta oma puu ümbert kinni ja küsi mõttes või, veelgi parem, selge häälega, kas ta soovib sind aidata.
Kui saavutad tema nõusoleku, valdab sind mõne minuti pärast meeldiv soe tunne. Kui tunned kergeid külmavärinaid, lase lahti ja otsi uus puu. On ju inimestegagi nii, et ühed võtavad ja teised annavad energiat. Ka sama liigi puud on omaette isiksused, nagu inimesedki.
Kuidagi ei saa kellelegi vägisi meeldida või kellegagi vägivaldselt sõprussidemeid sõlmida.
Soov või probleem, peab olema selgelt sõnastatud, see pole tähtis ainult ravitsejale, vaid ka sulle endale.
Sellega sead endale eesmärgi ning annad ravitsejale teada oma soovist. Teadlik kokkulepe ühistest eesmärkidest ja sihtidest on osa tervenemisest. Soov midagi varjata näitab tervendatava otsust selles teadvuse osas mitte terveneda või soovimatust tunda end selles osas terviklikult.
Istudes toeta selg vastu puud, sule silmad ning püüa lõdvestuda, kuulates puu kohinat ja looduse hääli.
Pooletunnisest seansist peaks piisama, et puu saaks su tühjaks jooksnud aku täis laadida.
Kükitades suru selg tugevasti vastu puu tüve, käed põlvedel.
Niisugune asend on kasutusel närvisüsteemi taastamisel, radikuliidi, neerude, peaaju ja hüpertoonia ravil.
Seistes suru rind ja kõht vastu puud, kätega kallista tüve, jalad harkis ja umbes poole meetri kaugusel tüvest.
Selline asend aitab südamehaiguste, kopsu-, maksa-, mao-, seedeprobleemide ja suguorganite haiguste korral ning tõstab organismi üldist toonust.
Tee seda paar nädalat järjest ja ära unusta oma abilist tänamast. Tänuks võid ära lõigata ka mõne kuivanud-murdunud oksa ja määrida haavadele pookevaha.
Tasub ka meeles pidada, et puudel on kindlad bioloogiliselt aktiivsed kellaajad, aga ka aastaajad. Nii on okaspuud aktiivsed pea kogu aasta. Lehtpuud on, teadagi, talvel ise unes ja ega magaja hädahüüdu naljalt kuule, enamik lehtpuid „ärkab“ täiesti üles pärast lõunat. Aga inimesigi ju jaotatakse hommikuse ärkamise ja virguse järgi lõokesteks ja öökullideks.
Paljudele südame-veresoonkonna haigustega inimestele, nagu arstid on täheldanud, mõjub soodsalt männimetsas viibimine külmal aastaajal. Suvekuudel (juunis, juulis on vaigu eritumine maksimaalne) tunnevad südame-veresoonkonna haigusi põdevad inimesed end männimetsas halvasti. Mõnedele sellistele haigetele võib männikus viibimine olla lausa tervisele ohtlik. On kindlaks tehtud, et nende puude mõjul tekkiv organismi kõikide süsteemide töö aktiveerimine võib osal juhtudel muutuda südame- ja veresoonkonna haigusi põdevatele inimestele üle jõu käivaks koormaks. Võivad tekkida valud südame piirkonnas, südamerütmi häired, õhupuudus, peavalud, pearinglus, kohin kõrvades, arteriaalse vererõhu tõus.
