Täna, 10. oktoobril tähistatakse juba 30. korda rahvusvahelist vaimse tervise päeva, mille eesmärgiks on kõnelda ausalt ja avameelselt vaimse tervisega seotud probleemidest ning leida neile ühiselt ka lahendusi.
Olukorras, mil maailm on taastumas pandeemiast, seistes endiselt silmitsi aktiivse sõjakoldega Euroopa südames, ei saa enam teha head nägu ja öelda, et kõik on hästi. On enam kui loomulik, et pinged väliskeskkonnas mõjutavad iga inimese isiklikku psühhosotsiaalset heaolu. Ärevus, stress, depressioon – kõik need tasakaalutused ja haigused eksisteerivad ja paraku diagnoositakse neid üha enam.
WHO andmeil elas juba enne 2019. aasta pandeemiat iga kaheksas inimene maailmas psüühikahäirega. Hinnanguliselt suurenes nii ärevushäirete kui ka depressiooni diagnooside arv pandeemia esimesel aastal enam kui 25%. Samal ajal on vaimse tervise teenuste kättesaadavus riigiti endiselt väga ebaühtlane ja vaimse tervise häirete ravilõhe suurenenud. Seega on kasvanud iga inimese vastutus nii lähedaste vaimse tervisliku seisundi märkamise kui ka iseenda toetamise osas. 2022. aasta vaimse tervise päeva fookuses on muuta kõigi inimeste vaimne tervis ja heaolu ülemaailmseks prioriteediks, alustades iseendast.
Ka psühholoog ja terapeut Toivo Niiberg on pühendanud oma raamatus „Ela ja küsi!“ suure osa just vaimse tervisega seotud küsimustele. Nii näiteks toob ta välja, et stress iseenesest ei ole midagi üdini halba, kuna see aitab ellu jääda, väljakutseid vastu võtta, rohkem pingutada, motiveerida ja areneda. Sellest lähtuvalt võibki stress olla positiivne (on tugevaks motivaatoriks, muudatuste lülitiks), talutav (tänu sellele karastud, suureneb kohanemisvõime) või toksiline (trauma või pikaajalise stressi korral ja toetava abi puudumisel kahjustavad stressireaktsioonid ajustruktuure, mistõttu võivad stressi tagajärjed olla isegi elukestvad).
Psühholoogi 4 nõuannet, kuidas toetada vaimset tervist
- Maga piisavalt ja hästi! Magades keha taastab nii oma füüsilisi kui ka vaimseid jõuvarusid ning võimaldab keharakkudel uueneda. Täiskasvanud inimese keskmine unevajadus on 7-8 tundi. Mõned harjumused, mis aitavad kaasa sügava ja kosutava une tekkele: lõpeta söömine 2−3 tundi enne uinumist; sea sisse enam-vähem kindel magamamineku aeg, tee 15 minutit enne magamaminekut unetee (veiste-südamerohi, humal, meliss, aedmonarda, liivatee, iisop jne); õhuta magamistuba; kasuta und soodustavaid looduslikke aroome.
- Tarbi ja tooda teadlikult õnnehormoone! Inimese organism on varustatud eeskujuliku kaitsearmeega, mis aitab võidelda nii keskkondlike tegurite kui ka inimese enda mitte ehk kõige paremast elustiilist tulenevate tagajärgedega. Organismi heaolu eest seisavad kolm õnnehormooni: dopamiin, serotoniin ja endorfiin. Dopamiin on motivatsioonimolekul, mis aitab meil plaane teha ja tulemusi saavutada. Dopamiinitaset aitavad tõsta teadlik toitumine (loomsed toidud, mandlid, õunad, avokaado, tume šokolaad, kaeratoidud, keefir jms), sportimine ja mediteerimine. Serotoniin tagab hea tuju, kaitseb energia kadumise ja depressiooni eest. Serotoniini tootmiseks jälgi tervislikke eluviise, maga piisavalt, ole võimalikult palju looduses ja harrasta mõistlikult sporti. Endorfiini nimetatakse ka looduslikuks valuvaigistiks, mida keha hakkab tootma, kui tunned ebamugavust ja stressi. Endorfiinide tase tõuseb, kui tegeled rahuldustpakkuva tegevusega, nt sööd, teed trenni või seksid.
- Proovi erinevaid viise meeleolu tõstmiseks. Teadlased tegelevad aktiivselt erinevate põnevate katsete ja lähenemistega, millest võiks olla abi vaimse tervise häirete ravis. Küllap on igaüks kogenud, et mõni argine tegevus pakub kuidagi eriti mõnusat rahutunnet või mingi väline stiimul (lõhn, heli, puudutus) mõjub tuntavalt positiivselt või negatiivselt. Niiberg kirjeldab oma raamatus näiteks lemmikloomade, metsa, aiandusega tegelemise, hipoteraapia, akvaariumi, põlispuude, helide ning erinevate värvide mõju inimpsüühikale. Näiteks toob ta välja, et kass lemmikloomana vähendab stressi ja pikendab eluiga, aitab ennetada infarkti ja tõestatud on ka kasside ravivõime kõrgvererõhutõve haigetel ja südamehaiguste korral. Värvidest mõjub toniseerivalt roheline värv, mis pärsib muu hulgas ka pahaloomuliste rakkude vohamist; kollane on aga hea värv meeleolu tõstmiseks ja depressiooni võitmiseks, kuna see süstib meisse lootust ja optimismi.
- Upita ise teadlikult oma enesehinnangut ja muuda oma mõttemustreid! Lepi minevikutraumadega ja õpi vigadest. Tunnusta ja märka positiivset nii endas kui ka teistes. Märka mõttemoonutusi ja hoidu tegutsemast esmaste emotsioonide ajel. Õpi ennast kõrvalt vaatlema sinule meeldiva inimese pilgu läbi. Aktsepteeri oma tugevaid ja nõrku külgi. Erista tegelikke võimeid ja arvamust oma võimete kohta. Leia iseendas iga päev midagi, millega enda juures rahul oled ja tunneta, mis tunne sellest mõttest tekib. Pea tänulikkuse päevikut. Vii oma unistused ellu. Täna ise teisi inimesi. Naerata, sest see ei maksa midagi!
Toivo Niibergi raamatus „Ela ja küsi!“ on 11 mahukat peatükki, mis pakuvad huvitavaid sissevaateid inimese elu eri etappidesse kogu tema elukaare ulatuses. 500 küsimust koos 500 huvitava, ammendava, ent edasisele uurimis- ja mõttetööle ruumi jätva 500 vastusega moodustavad kokku elu käsiraamatu, kust leiab hüva nõu igas vanuses lugeja. Tutvu raamatu peatükkidega lähemalt ja ammuta jõudu inspireerivatest mõtetest!
