Inimesele, kes armastab raamatuid ja lugemist, ei pea pikalt põhjendama, miks lugemine on omaette teraapiavorm. Hetk, mil saab raamatuga diivanile kerra tõmmata, on sageli päeva oodatuim ja magusaim osa. Sealjuures pole vahet, kas tegu on põnevale rännakule viiva ilukirjandusteose, hariva erialase või enesearenguga seotud raamatuga.
Paljudel on aga lugemisisu ja -rõõmu röövinud kooliaegne kohustuslik kirjandus, kus tuli end sundida lugema ja analüüsima teoseid, mis tollal ehk üldse ei kõnetanud. Julgustame siinkohal andma raamatutele ja endale uue võimaluse. Loe enda naudinguks, tarkuseks, kasuks ja lõõgastuseks – sest raamatutel ON tõestatult positiivne mõju! Tuleb vaid leida oma õige rütm ja loomulikult õige raamat.
5 viisi, kuidas lugemine Sind aitab
Asendab ravimikappi
Biblio- ehk kirjandusteraapiast on saanud omaette loovteraapia vorme, kus kasutatakse tööriistadena kirjutamist, lugemist, arutlemist ja lugude jutustamist. „Biblioteraapia eesmärgiks on korrastada inimese sisemaailma, avastada oma olemust, teadvustada ning sõnastada soove ja vajadusi, kasutades selleks poeetikat,“ kirjutab Biblionaut ja luuletaja Berit Kaschan oma blogis. Tema sõnul saab kirjandusteraapia võtteid kasutada nii eluliste kriiside lahendamiseks kui ka igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamiseks ning hoidmiseks. „Üha enam teadusuuringuid kinnitab, et lugemine parandab meeleolu, leevendab ärevust, arendab tundetaipu ja analüüsivõimet. Raamaturiiul võib olla ravimikapp. Loovus on meile kõigile kättesaadav võimas abivahend pingete maandamiseks, jõuvarude taastamiseks ja elurõõmu kogemiseks.“
Arendab empaatiavõimet
Empaatia tähendab mõistvat ja kaasatundvat suhtumist inimestesse ja kogu elusloodusesse. See on osadustunne teise inimesega, tema omaduste, seisundite ja käitumisega. Empaatiavõime on üks suhete loomise ja hoidmise eeldusi; head lähedased suhted on aga nii pikaealisuse, hea tervise kui ka üldiselt õnneliku elu võtmetegureid. „Meeleteooria, mis uurib inimeste võimekust mõista teiste inimeste mõtteid ja tundeid, sõnab, et ilukirjanduse lugemine arendab emotsionaalset intelligentsust ja teeb meist paremad inimestetundjad. See omakorda on keerulises sotsiaalsete suhete võrgustikus (mida inimühiskond kahtlemata on) üks ellujäämise võtmeoskusi,“ toob Kaschan välja.
Siinkohal aga ei saa nimetada konkreetseid raamatuid, mis empaatiat arendavad – eeskätt peab see raamat olema lugeja jaoks veenev. Küll aga on jõutud järelduseni, et suurema tõenäosusega on abiks raamatud, kus kujutatakse tegelase hingeelu ja selle arengut.
Aitab iseendast paremini aru saada
Lugemine võib panna lugejat avastama endas tahke, omadusi, võimeid ning mõtteid, mille olemasolust ta enne teadlik polnud. Või ehk olete kogenud ka seda tunnet, et – oh, ma olen täpselt sedasama mõelnud või tundnud, aga pole osanud sõnadesse panna! See ongi hea raamatu ja autori võluvägi. Loetuga samastumine ehk äratundmishetk on üks nauditavamaid aspekte lugemise juures. Just tänu samastumisvõimalusele võibki kirjandusteos panna lugejat iseeneses kogema ka jõudu, mis aitab tal ka konfliktidest üle saada. Vahel aga vaja lihtsalt midagi, mis vaigistaks pidevalt vatrava sisekõne ja ego monoloogi – siingi on abiks raamat.
Ka psühholoog, terapeut ja raamatu „Ela ja küsi!“ autor Toivo Niiberg on leidnud, et näiteks noorsookirjandus on justkui esmaabikapp noore inimese teel, kust otsitakse parasjagu hinges olevale leevendust või lohutust. „Põhiteemad on selles vanuses sageli tõsised ning nukrad, kuid just sellel eluetapil on kõige aktuaalsemad: vanemate lahutus, lähedase inimese surm, üksindustunne jne. Raamatud ja tegelased aitavad siinkohal tundeelu selgitada ja tasakaalustada,“ on Niiberg kirjutanud.
Leevendab üksindust
Kogu oma elukaare vältel kogevad inimesed laias laastus sarnaseid kriise, väljakutseid ja muresid, aga me ei kõnele enam nendest nii palju. Sotsiaalmeediasse üle kolinud elu näitab vaid selle helgemat poolt, mis loob illusioone ja üksindustunne. Ka siin tuleb kirjandus appi – sageli julgetakse just raamatutes (näiteks elulooraamatutes) näidata elu kõiki tahke, nii rõõmu kui ka väljakutsete rohkeid.
Ka kirjandusterapeut Berit Kaschani sõnul aitab lugemine leevendada illusiooni üksindusest ja eraldatusest. „Meie elud koosnevad jutustustest ja ükskõik kui katsumusterohke ja veider ei ole olnud sinu elukogemus, sinu lugu, kusagil maailmas on kunagi päris kindlasti kellegagi veel midagi sarnast juhtunud. Ja juhtub ka just praegu: keegi just hüppas jänese järel urgu, mis viib ta enneolematule seiklusele nagu Alice, keegi just praegu õpib toime tulema suure keskkonnavahetuse ja maailmapildi muutumisega nagu linna kooli tulnud Indrek „Tões ja õiguses“ ja keegi Kunksmoor on just praegu suurest dramaatilisest enesehaletsusest täispuhutud kollase õhupalliga korstna poole teel.“
Avardab silmaringi
Kuigi reisiraamatu lugemine ei pruugi olla just päris seesama, mis seljakoti või kohvri pakkimine ning lennukile astumine, võib see pakkuda siiski omamoodi mõnusat asendust, eeskätt ajal, mil reisimine on piiratud või muul põhjusel kättesaamatu. Lisaks traditsioonilisele reisikirja lugemisele saame ju ka reisida eri ajastutes, võtta erinevaid rolle, õppida tundma sügavuti eri kultuure ning vaatenurkasid.
„2009. aastal selgitasid teadlased välja, et kui inimene loeb raamatust veenvat kirjeldust mingi kogemuse kohta, siis aktiveeruvad tema ajus samad piirkonnad kui siis, kui ta päriselt kirjeldatud olukorda satub. Seega, me kogeme lugusid, mida me loeme, nagu reaalsust – need jätavad oma jälje meie elukogemusse. Ja see omakorda muudab meid avatumaks, nõtkemaks ja empaatilisemaks ka eludes, mida elame väljaspool kirjandusteoseid,“ kirjutab Kaschan. Seega võib lugemist võrrelda reisimisega mitmel tasandil – see on rändamine uutes keskkondades, aga ka iseenda eri tasanditel.
Piilu ka meie ravimikappi, ehk leiad sealt midagi enda jaoks kasulikku. Kõik on saadaval ilma arsti retseptita ja turu soodsaima hinnaga! 🙂
