Enam kui 100 raamatut autori või kaasautorina välja andnud õppejõud ja psühholoog Toivo Niiberg tõdeb raamatus „Ela ja küsi!“, et positiivsus on elu edasiviiv jõud − me vajame meelerahu, vabanemist murest. „Ainuüksi ettekujutus mingist meeldivast sündmusest vabastab õnnetunde hormooni dopamiini, väidab Oxfordi ülikooli teaduslik töötaja Michael Argyle. Selleks tuleb meil mõista, et on asju, mida me ei saa muuta.“
Ainuüksi ettekujutus mingist meeldivast sündmusest vabastab õnnetunde hormooni dopamiini.
Meelerahu ei võta ära mõni tegemata või lõpetamata töö, vaid raisatud aeg
Niiberg selgitab, et nende asjade, mida me muuta ei saa, pärast muretsemine on lihtsalt oma energia raiskamine – ja tervise rikkumine. Veelgi enam – see röövib meilt aja ja võime tegelda nende asjadega, mida me saame muuta. „Mõni asi võib jääda tõepoolest tegemata, kuid see pole veel maailma lõpp. Meelerahu ei võta ära mõni tegemata või lõpetamata töö, vaid raisatud aeg,“ lausub ta ja lisab, et muretsemine on asjatu, kasutu ja isegi väga kahjulik. Kogu su muretsemine ei muuda minevikku, sest see on läinud. Muretsemine ei aita sind olevikus, sest see teeb sind ainult õnnetumaks, nõrgemaks ja ebaproduktiivsemaks.
Kui palju me ka ei muretseks, ei suuda me ikkagi kontrollida oma elu
Niiberg toob välja, et meelerahu leida ei ole kiires elus alati kerge. See nõuab pingutust. Ta selgitab, et muretsemise juures on eriti kohutav see, et see teeb meid jõuetuks. Sageli röövib see tahtejõu hoopiski. „Võib kaduda isegi elutahe – ja me teame, kui kohutavad tagajärjed sellel võivad olla. Igal juhul muretsemine pigem lühendab kui pikendab inimese eluiga. Kas sina suudad rahulikuks jääda? Sa muretsed sellepärast, et võid haigestuda. Kas see hoiab haiguse ära? Vastupidi, muretsemine nõrgestab immuunsüsteemi, muutes haigestumise veelgi tõenäolisemaks. Sa muretsed sellepärast, et võid kaotada töö. Kas see aitab sul töökohta säilitada? Vastupidi, sa oled närviline ja sinu töövõime langeb ning sinu asemele võidakse tõesti hakata otsima kedagi teist. Sa muretsed sellepärast, et kehakaal on pisut suurenenud. Kas see vähendab kehakaalu? Vastupidi, paljusid inimesi paneb muretsemine rohkem sööma. Kui palju me ka ei muretseks, ei suuda me ikkagi kontrollida oma elu, kaitsta end täielikult õnnetuste ja haiguste eest.“
Muretsemine nõrgestab immuunsüsteemi, muutes haigestumise veelgi tõenäolisemaks.
Et olla õnnelik, selleks tuleb teada, millest hoiduda ja mille poole püüelda
Meelerahu säilitamine ei tähenda Niibergi sõnul liigset optimismi ja muretust. Ta tõdeb, et Vanast Kreekast tuntud filosoofi Epikurose järgi võiks ideaalne üksikisik olla keegi, kes on piisavalt tark vältimaks enesepettust kõiksuguste lühiajaliste lõbustuste abil, mis liiga palju maksavad; ettenägelik valimaks pikaajalisi, odavamaid, lihtsaid naudinguid ning piisavalt intelligentne olemaks vaba himudest ja ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid.
„Vältimaks olukorda, kus inimese himud valitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise olla oma vajaduste peremees. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikuros ei esinda mingit puhtakujulist hedonismi, pigem otsitakse meelerahu. Epikuros väidab, et ainult kehalised naudingud vaevalt suudavad meid täielikult rahuldada, need võivad valmistada vaid hetkelist lõbu,“ lausub ta ja lisab, et tõeline nauding seisneb pidevas vaimses naudingus, mis seob hinge nii möödunu kui tulevaga.
Et olla õnnelik, selleks tuleb teada, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Tõeliselt õnneliku elu jaoks pole kuigi palju vaja: toitu, rõivaid, paar sõpra ja filosoofia, mis aitab meelerahu säilitada. „Need asjad ei nõua suuri kulutusi, niisiis on kõigil võimalik õnnelikuks saada: „Kõik loomupärane on kergesti saavutatav, üleliigne seevastu raskelt.” Igaüks juhib siiski ise oma elu ja maitseb selle vilju, nii hapusid kui ka magusaid. Miks siis mitte pürgida parema elukvaliteedi ja meelerahu poole? Võidavad kõik, nii sina ise, lähedased kui ka elu praktiline külg, mida klaari olemisega on lihtsam mõista ja edendada. Meelerahu ja iseendast aru saamine on üks hea tervise põhialuseid. Tasakaalus inimene ei kipu harrastama ennasthävitavaid tegevusi ning peab lugu oma kehast ja ka kaasinimeste olemusest.“
10 head mõtet raamatust „Ela ja küsi!“:
- Head inimest hinnatakse sisemuse, mitte välimuse ega riietuse järgi. Aga väikesed muudatused tuleksid sinulegi kasuks, kui head nõu antakse nelja silma all.
- Õpi ka head nägema ja veendud peagi, et sedagi leidub piisavalt nende seas, kes sind ümbritsevad. Tõsi, see nõuab enda kallal vähemalt paariaastast tõsist tööd, aga vaev tasub end kindlasti ära.
- Õppigem oma vigadest. Sa võid ju endas kindel olla, aga ka teised võivad eksida. Hulljulgust ei ole iialgi vooruseks peetud.
- Enese eest seismine saab laiemas plaanis edukas olla üksnes siis, kui arvestatakse ka teiste asjaosaliste huvidega.
- Inimene kuuleb seda, mida ta tahab kuulda, ja näeb seda, mida ta tahab näha.
- Igal inimesel on õigus kohe peegeldada tagasi oma tundeid, mida kõneleja temas tekitab, eriti, kui need mõjuvad solvavalt või emotsionaalselt.
- Eksimine on inimlik, aga veelgi inimlikum on oma vigade tunnistamine ning nende parandamine ise ja õigeaegselt.
- Elujaatav isiksus peab elama vähemalt aasta ja ideaalis viis aastat korraga. Tehtud vigadest tuleb õppida ning elus edukamalt ja motiveeritumalt edasi minna.
- Ükski küsimus ei ole rumal ja sellele vastamine arendab igati ka vastajat ennast, seades ka talle ette uued küsimused.
- Kui tead, missugused olukorrad, tunded ja mõtted sinus viha vallandavad, on sul kergem oma viha kontrollida.
