Teadvelolekust on saanud supervõime, millest kõneldakse üha enam. Uurides edukate, õnnelike ning eluga rahulolevate inimeste kogemusi, koorub jutust pea alati välja mõni toetav teadveloleku praktika, mis aitab eesmärke saavutada ja hoida elus vajalikku tasakaalu. Töö ja suhtlemine teistega on kõigest üks elu osa. Sama oluline on võtta aega iseendale, olla endaga kahekesi, et säilitada kontakti iseenda südamesoovidega. Tegu võib olla regulaarse liikumisega looduses, trenn, mõne hobiga tegelemine või näiteks mediteerimine.
Teadveloleku uurijad ning selle pühendunud praktiseerijad soovitavad: kui tegeled kas või ainult ühe vaimse treeninguga, siis olgu selleks meditatsioon. Keskendunud mõtisklus – või vastupidi, mõteteta olek – on kehale ja vaimule justkui rahulik pelgupaik, kus end uuesti laadida.
Ajakirja National Geographic toob oma erinumbris „Teadveloleku kunst“ välja mediteerimise kasulikkuse:
- mediteerimine parandab tähelepanu valitsemist, korrastab emotsioone, leevendab depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning parandab üldist tervist ja heaolu;
- mediteerimine vaigistab sisemist kriitikut ja muudab seda, kuidas oma päeva hetki koged;
- tänu meditatsioonile saad eemalduda oma sisemisest jutuvadast ja jälgida oma mõtetes ja kehas toimuvat laiemas ja lahkemas vaates;
- meditatsioon on nagu tark ajuinvesteering, mis toob tulu: inimene on tasakaalukam, vähem stressis, erksam, tänulikum ning tunneb elust suuremat rahulolu.
Mediteerida saab igal ajal ja igal pool. Selleks pole vaja spetsiaalset varustust ega tegelikult ka eelnevaid oskusi-teadmisi. „Mediteerimine on endaga ühendumine. See on endasse tulek, kontakti saavutamine iseendaga. Meditatsioon ei peaks olema midagi muud kui see, et tuled koju,“ sõnab õnne- ja inspiratsioonikoolitaja Dalí Karat oma videos „Kuidas alustada mediteerimisega?“
Mõnes kohas ja viisil on lihtsalt mugavam mediteerida. Näiteks ei sobi meditatsioonipraktikad autorooli või mujale, kus Sa pead täie tähelepanuga kohal olema, sest mediteerimise eesmärk on tuua kogu oma fookus ainult iseendale. Seepärast on mugavam näiteks istuda või lamada diivanil, voodi äärel või põrandal mugavas asendis. Mediteerimiseks kindla koha valimine soodustab vastava harjumuse kujunemist. Ajapikku hakkad just seda konkreetset kohta seostama vaikusega ning ka meditatsiooni laskumine tuleb kiiremini ning loomulikumalt.
Mediteerimiseks on olemas erinevaid tehnikaid: keskendumine oma hingamisele, mingi kindla objekti või koha visualiseerimine, küünlaleegi vaatamine, spetsiaalse muusika, mantra või juhendatud meditatsiooni kuulamine jms. Dalí leiab aga, et mediteerimiseks ei pea ilmtingimata valima konkreetset tehnikat, kuna sel juhul oled oma tähelepanuga taas endast väljaspool. Ta soovitab tulla oma peast ja mõtetest täielikult ära ja lihtsalt viia oma tähelepanu kehasse: „Lihtsalt istu ja ära tee kohe mitte midagi. Tunne, mis tunne on olla oma kehas täna, siin ja praegu. Mis Su keha sulle hetkel räägib?“
Mõned nipid, mis aitavad mediteerimisega alustada
(allikas: ajakiri National Geographic: teadveloleku kunst)
- Sea sisse kindel koht. Võimalusel mediteeri samal ajal samas kohas samal padjal/toolil. Pane enda lähedusse asjad, millel on Sinu jaoks eriline tähendus. Kui oled reisil, püüa tekitada ka seal endale kindel koht, kus mediteerida.
- Kasuta alguses taimerit. Pane taimer tööle telefonist või kasuta mingit äppi, et Sa ei peaks mediteerides ajale mõtlema. Sul on siis lihtsam mõtteid vabaks lasta ja lihtsalt istuda ning hingata. Alusta näiteks viiest minutist. Tea aga ka seda, et mediteerimiseks ei ole mingit „õiget“ perioodi. See võib olla minutike, mil ootad valgusfoori taga; 20 minutit hommikul päeva häälestamiseks või tund aega õhtul enda maha laadimiseks.
- Ole erk ja lõdvestunud. Kehaasend mõjutab olekut suurel määral. Istu nii, et oled erk (nt sirge seljaga), aga samal ajal ka lõdvestunud. Sul peaks olema mugav, aga mitte liiga mugav, sest muidu jääd magama. Silmad võivad olla kinni või suuna pilk maha.
- Alusta hingamisest. Vii oma tähelepanu hingamisele. Märka, kuidas õhk voolab kehasse sisse ja kehast välja. Jälgi kehalisi aistinguid. Mida sa hingamise ajal tunned? Ära mõtle hingamisele.
- Leia endale ankur. Kus on sul kõige lihtsam hingamist märgata – ninas, kõhus? Võta just see koht oma tähelepanu keskmeks, ankruks, kuhu tähelepanu kinnitada.
- Treeni keskendumist. Hoia tähelepanu hingamisel, jälgi, kuidas õhk liigub sisse ja välja. Kui pähe kipuvad mõtted, siis teadvusta neid sõnaga „mõtlemine“ vms ja lase neist lihtsalt lahti. Too oma tähelepanu ikka ja jälle hingamisele tagasi.
Harjutus: sisemise naeratus meditatsioon
Leia võimalus istuda, lõdvestuda ja olla korraks iseendaga. Sule silmad. Ava kergelt suu ja lõdvesta oma alalõualuu. Luba endal hingata loomulikult. Ei pea hingama mingi kindla rütmi järgi, lihtsalt luba endal hingata lõdvestunult, mõnusalt, kergelt.
Kui Sa natuke aega lihtsalt nii hingad, siis tunned, kuidas Sa mõnusalt lõdvestud. Pinnapealne hingamine on selles mõttes hea, et siis Sinu keha teab, et ta ei pea mingit tööd tegema ega millelegi keskenduma. Tunne, kuidas Sa hakkad naeratama, aga Sa ei naerata mitte suuga, vaid tunnetad, kuidas Sa justkui hakkad naeratama oma rinna või kõhuga. Su kõhust avaneb justkui lilleõis ja see lilleõis naeratab. Ta ei naera laginal, vaid naeratab.
Selline sisemusest algav naeratus levib üle kogu Su keha ja Sa tunned, kuidas Sa nüüd juba täiega naeratad. Pehme, usaldav, lõõgastav ja rahulik naeratus täidab Su sisemust. Sa võid tunda, et isegi kerge surin tekib kehasse või mõnusad liblikad tulevad Sulle kõhtu või rinda. See mõnus armastav naeratus tuleb Sinu seest. Sinu füüsiline nägu ei pea üldse naeratama.
See naeratus, mis Sinu seest tuleb, ei ole naer; see on pehme, leebe naeratus, heatahtlikkus. Sellest heatahtlikust naeratusest lähtuvalt saad Sa maailma vaadata ja maailmaga suhelda. Tunneta, kuidas see justkui lillena tärkav naeratus tuleb Sinust välja, kui Sa räägid, või kuidas see on nagu filtriks Sinu silmadel, kui sa vaatad maailma. Sa vaatad maailma läbi sisemise naeratuse ja Sa räägid läbi selle sisemise naeratuse.
See harjutus pärineb Dalí Karati õnneharjutuste kogumikust „Õnn on otsus!“. Raamatust leiad 29 lühikest ja lihtsat õnneharjutust, mida on lihtne oma argirutiini lisada, et kogeda iga päev rohkem õnnetunnet!
