Sellest, kui oluline on öösel end korralikult välja puhata, saab paraku tõeliselt aru alles siis, kui unega tekib probleeme. Kui suur on unevajadus eri vanuses ning kuidas tekitada tõeliselt sügavat ja kosutavat und? Nõu annab psühholoog, lektor ja raamatu “Ela ja küsi! 500 elulist küsimust” autor Toivo Niiberg.
Niiberg toob välja, et unevajadus muutub elukaare jooksul: imik vajab ööpäevas und keskmiselt 16 tundi, väikelapsed 10-12 tundi, noorukid 9 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi, üle 65-aastased aga 6 tundi ja vähem. Inimese keskmiseks unevajaduseks peetakse 5-9 tundi. Kvaliteetset und võivad ajutiselt segada üleväsimus, pinge, stress, vähene füüsiline aktiivsus päeva jooksul, pidevad (mure)mõtted, vale toitumine või uinumist mitte soodustav keskkond. Harjumuspärane unerütm läheb tasakaalust välja ka siis, kui perre sünnib uus ilmakodanik.
Siiski tuleks jälgida, et une defitsiit liiga suureks ei läheks, sest on teada, et unepuuduse all kannatajate eluiga on lühem kui tavalistel magajatel. “Teaduslikud uuringud on tõestanud, et üks magamata öö lühendab bioloogilist eluiga kolme päeva kuni nädala võrra. Õnneks hakatakse üha enam populariseerima ka väikest, 15-30 minutilist päevast tukastamist. Jaapanis võimaldatakse seda ka töökohtadel!” sõnab Niiberg.
Mida saame aga ise teha, et öösel oleks sügav ja kosutav uni?
Und soodustav jook on taimetee, mitte alkohol
Niiberg soovitab juua umbes veerand tundi enne magamaminekut ühe mõnusa unetee. Selleks võib segada kokku erinevaid taimi, nt veiste südamerohtu, humalat, melissi, aedmonardat, liivateed, iisopit jne. Sega 1 kuhjaga teelusikatäis taimesegu 1 tassi keeva veega, lase tõmmata.
Mida aga arvata n-ö unenapsust? “Sellel on väga individuaalne mõju. On inimesi, keda tõesti väike kogus, nt pool klaasi punast (südame-veresoonkonna haiguste korral), valget kuiva veini (seedeelundkonna haiguste korral, v.a maksa ja kõhunäärme probleemid) või väike pits konjakit-brändit aitab paremini uinuda. Samas võib see teistel hoopis une ära võtta,” ütleb Niiberg. Tema soovitab pigem juua pool klaasi või klaasi alkoholivaba õlut, milles on suurem humalaekstrakti kontsentratsioon – humal on veiste-südamerohu järel parim looduslik antidepressant ja hea sügava une tekitaja.
Meeli rahustavad looduslikud aroomid
Niiberg toob välja, et rahustava ja hubase keskkonna saavutamiseks on kõige sobilikumad lavendli-, pelargooni- ehk germaaniumi-, bergamoti- ja roosiõli. Magamistuppa sobivad ka lavendel, sandel, jasmiin ja ylang-ylang. Hea une tekitamiseks kasuta aroomiõli magamistoas aroomilambis (lisa 5−8 tilka aroomilambi veele), pane mõni tilk õli padjanurgale või õhtusesse vanni (NB! käi vannis mitte varem kui 30 minutit enne magamaminekut) või hõõru paar tilka õli jalataldadele.
Heale unele suigutavad unepillid
Pane taustaks vaikselt mängima rahulik, und soodustav muusika. Niiberg sõnab, et teaduslikud uuringud on tõestanud muusika suurt mõju sügava une tekkele. “Muidugi ei tasu elektroonikat hoida voodi lähedal, seega on soovitatav vastav seadeldis paigutada magamistoa teise nurka,” tuletab ta meelde. Und soodustab eelkõige muusika, kus ei ole tugevat kõla. Parimateks “unepillideks” peetakse vaikselt kõlavat viiulit, kitarri ja paaniflööti.
Lotopilet padja alla
Hea une toovad head mõtted! “Ära loe lambaid, vaid osta üks lotopilet, aseta see padja alla ja mõtle, mis sa kõik ära teed, kui saad miljonäriks…” soovitab Niiberg. “Kui uinud heade mõtetega ning kinnitad endale, et puhkad hästi ega võta muresid voodisse kaasa – hommik on õhtust targem −, siis tunnedki end hommikul suurepäraselt, sest seda su aju ju arvabki, mida sa talle sisendasid ja millise ülesande andsid,” toob ta esile mõtte jõudu. “See toimib ka vastupidi − kui sa räägid pidevalt, kui väsinud sa oled, ja seda juttu kuuleb aju tänapäeval tihti, siis jaksadki vähem.”
Hinnatud psühholoogi, pereterapeudi ning õppejõu Toivo Niibergi „Ela ja küsi“ leiad meie inspireerivalt „Elu eest“ sarja raamaturiiulilt.
