Õnn ei ole juhus, vaid teadlik valik, mida saab harjutada ja kasvatada. Õnnekoolitaja Dalí Karati raamat “Õnn on otsus!” avab õnnelikkuse sügavama olemuse, tuues välja, et õnn on ligipääsetav igale inimesele just nüüd ja praegu. Raamatu sõnum on lihtne, kuid sügavalt tähenduslik: õnnelik olemine ei ole kaugelt kättesaamatu eesmärk, vaid reaalne ja kestev eluviis, mida igaüks saab teadlikult kujundada.
Õnnelik olemine ei ole kaugelt kättesaamatu eesmärk, vaid reaalne ja kestev eluviis, mida igaüks saab teadlikult kujundada.
Dalí Karati raamat sisaldab 29 praktilist harjutust, mis aitavad lugejal süveneda omaenda õnnelikkuse loomisesse. Olgu see igapäevane enesetunnustamine või teadlik kohaloleku harjutamine, eesmärk on muuta õnnelik olemine harjumuspäraseks ja loomulikuks osaks igapäevastest tegemistest. Läbi nende harjutuste õpib inimene märkama väikseid õnnehetki enda ümber, leidma rahu olevikus ning looma paremat kontakti oma kõrgema minaga.
Tunnustamise jõud
Üks keskseid harjutusi, mida lugeja raamatust leiab, on igapäevane enesetunnustamine. See lihtne, kuid sügav meetod julgustab inimest end iga päev vähemalt kolme asja eest tunnustama. Selline harjutus aitab suurendada enesekindlust ja eneseväärtust ning keskenduda positiivsele. „Millal Sa ennast viimati tunnustasid? Iseenda tunnustamine on võimas viis, kuidas toita enesearmastust ning vaadata endale alati kõrgema mina vaatenurgast ehk hellalt, hoolitsevalt. Küsimus “Mille eest ma ennast täna tunnustan?” sobib suurepäraselt näiteks õhtu kokkuvõtmisse, et lõpetada päev kõrges sageduses,“ selgitab Karat.
Iseenda tunnustamine on võimas viis, kuidas toita enesearmastust ning vaadata endale alati kõrgema mina vaatenurgast ehk hellalt, hoolitsevalt.
Õnnekoolitaja toob välja, et on tähtis, et me ei seaks õnnehetke välistele faktoritele, nagu päikesepaiste või meeldivate inimestega kohtumine. Selle asemel peaks suunama tähelepanu omaenda mõtetele ja tegudele, näiteks märkamisele, kui täielikult me teatud hetkes kohal oleme või kui julged oleme olnud oma arvamust avaldades.
Me peaks suunama tähelepanu omaenda mõtetele ja tegudele, näiteks märkamisele, kui täielikult me teatud hetkes kohal oleme või kui julged oleme olnud oma arvamust avaldades.
Seda meetodit soovitab Karat kasutada ka paarisuhetes, tuues näiteks õhtuse rituaali, kus mõlemad partnerid võtavad aega, et teineteist päeva jooksul nähtud heade omaduste ja tegude eest tunnustada. Selline tähelepanelikkus tugevdab lähedust ja usaldust paarisuhtes, luues sidet, mis võib muidu igapäevaelus kergesti tuhmuda. „Igapäevane tunnustamine hoiab paarisuhet värskena ning tähelepanu kõigel sellel, mis on partneri juures positiivne. Sageli me harjume oma kaaslasega ära ega märka enam tema erilisust. Samuti on väga hea kuulda oma kõige kallimalt tunnustavaid sõnu iseenda kohta,“ leiab ta.
Igapäevane tunnustamine hoiab paarisuhet värskena ning tähelepanu kõigel sellel, mis on partneri juures positiivne.
Õnn kui teadlik igapäevane praktika
Karat toonitab, et õnn ei ole pelgalt hetkeline emotsioon või suur saavutus, vaid süstemaatiline lähenemine, mis nõuab järjepidevat pingutust ja keskendumist. Õnnelikkus vajab harjutamist, nagu iga teinegi oskus, ning see tähendab valmisolekut seada oma mõtted ja tunded vastavusse sooviga elada täisväärtuslikku ja nauditavat elu. „Selline teadlik otsus suunata tähelepanu õnnele toob endaga kaasa kõrgema elukvaliteedi, siirama rahulolu ning tasakaalukama elurütmi.“
4 kõlama jäänud mõtet:
- Iseenda tunnustamine on võimas viis, kuidas toita enesearmastust ning vaadata endale alati kõrgema mina vaatenurgast ehk hellalt, hoolitsevalt.
- On tähtis, et me ei seaks õnnehetke välistele faktoritele, nagu päikesepaiste või meeldivate inimestega kohtumine. Selle asemel peaks suunama tähelepanu omaenda mõtetele ja tegudele, näiteks märkamisele, kui täielikult me teatud hetkes kohal oleme või kui julged oleme olnud oma arvamust avaldades.
- Igapäevane tunnustamine hoiab paarisuhet värskena ning tähelepanu kõigel sellel, mis on partneri juures positiivne.
- Õnnelikkus vajab harjutamist, nagu iga teinegi oskus, ning see tähendab valmisolekut seada oma mõtted ja tunded vastavusse sooviga elada täisväärtuslikku ja nauditavat elu.
