Oma raamatus “Õnn on otsus” kirjutab Dali Karat paljude muude soovituste seas õnnelauludest ehk õnnemuusikast:
“Õnnelaul on laul, mis tõstab silmapilkselt Su tuju! Meil kõigil on oma lemmiklaulud, mis panevad kaasa laulma, tantsima, pidutsema ja tähistama. Kui meeleolu on miinuses, siis õnnelaul võib Sind sekundiga käima tõmmata, tõsta Su meeleolu lakke. Õnnelaul on kahtlemata miski, mis mõjub teraapiliselt ja tõstab hetkega Su vibratsiooni! Õnnelaul toimib kõige efektiivsemalt ennetavalt. Teisisõnu, kasuta õnnelaulu, kui tunned, et pead end mõneks raskemaks hetkeks või perioodiks ette valmistama. Kui keeruline moment on juba käes, siis ei pruugi meis enam olla nii palju tahtejõudu, et kuulata midagi rõõmsat, sest siis võime olla ümbritsetud tugevast negatiivsest energiast ning pigem hakkame kuulama raskeid, depressiivseid, melanhoolseid laule, sest need resoneeruvad raskel hetkel domineeriva tundega paremini. Kui Sa oled madalal sagedusel, siis Sulle ei pruugi meenudagi kõik need abistavad tööriistad, mis Sind tagasi kõrgemale tõstaksid. Seepärast oleks hea, kui Sa oled ennast ette valmistanud ning loonud oma õnnelaulude playlist’i kas arvutisse või telefoni. Siis piisab vaid kahest klikist, et õnnemuusika käima panna ja selle abil taas heasse kohta jõuda. “
Meenus seda lugedes koheselt üks hiljuti ette sattunud uuring muusika mõju kohta meie meeltele, tajudele, ka sooritusvõimekusele ning õnnelik olemisele. Meil kõigil on oma lemmikud ja ilmselt ka tajume neid häid vibratsioone lemmiklugusid kuulates kas pingelangusena või kohati isegi energiatõusuna, kuid tänaseks on ka paljud teadlased kinnitanud, et muusika on helide aritmeetika ning mõjutab meid märksa rohkem kui ehk eeldada oskame.
“Muusika ülesandeks on vabastada meid teadliku mõtlemise hirmuvalitsuse alt.” – Sir Thomas Beecham/inglise dirigent
Sheffieldi ülikoolis muusikapsühholoogiat õpetav Dr. Michael Bonshor väidab pikaajaliste uuringute põhjal, et rõõmsal partituuril on kindel kombinatsioon ja see võidukombinatsioon on: duur, septakord, 137 lööki minutis, seejärel tugev löök, neli lööki igas taktis ja salmi-refrääni korduvstruktuur. Oma uuringu kokkuvõttes väidab ta, et meile meeldivat septakordid, kuna need lisavad muusikale sära; tavalistes akordides kasutatakse kolme nooti, septakordis aga lisanooti, mis annab muusikapalale teatav “pinge” ja samas kohe ülivõimsa “leevenduse” tunde, mis vallandab inimkehas suure koguse dopamiini ehk õnnehormooni.
Harjutus
Esiteks, valmista ennast ette rasketeks hetkedeks (neid tuleb kõigil ja alati!) ja loo oma õnnelaulude nimekiri. Pane sinna vähemalt 4-5 laulu, mis Sulle väga meeldivad ja teevad tuju kohe heaks!
Loo playlist näiteks Youtube’i või Spotifysse või kirjuta lugude pealkirjad üles ja hoia nimekirja nähtavas kohas. Teiseks, kuula täna vähemalt kaks korda mingit väga ägedat laulu, mis teeb Sul tuju kohe hästi heaks!
Eelmisel aastal avaldatud uuringud näitasid, et õpilased, kes lõpueksamiteks valmistumise ajal kuulasid oma lemmikmuusikat said paremaid tulemusi ning ühes teises 2022. aastal läbiviidud uuringus leiti, et operatsioonisaalis AC/DC (hardrock bänd) kuulanud kirurgid olid kiiremad ja täpsemad.
Muusikal on tõestatud võimed.
Hedvig Hanson on öelnud, et muusika on kõige kõige odavam viis lendamiseks.
Otsus uskuda, hakata harjutama, leida oma, ning siis…, mis muud kui lennata!
Kui Sul ei ole oma õnnelaulude nimekirja või soovid seda muusikateadlase poolt soovitatuga täiendada, siis Dr. Bonshor soovitab järgmisi täpsemaid helide aritmeetikat järgivaid palasid, mis tegevat need üheks maailma õnnelikemaiks lauludeks: Beach Boys “Good Vibrations”, James Brown “I Got You”, Pink “Get the Party Started” ja Billy Joel “Uptown Girl”.
Telli raamat!
Dr. Michael Bonshori uuringutest saab rohkem lugeda SIIT!
