Kas unistamine ja enesesisendus võivad tõesti muuta elu õnnelikumaks ja tasakaalukamaks? Õppejõud ja psühholoog Toivo Niiberg käsitleb oma raamatus „Ela ja küsi!“ just neid teemasid ning toob välja, kuidas mõtterännakud ja positiivne enesesisendus mõjutavad meie kognitiivset võimekust ja üldist heaolu. Niibergi sõnul on unistamine ja enesesisendus tööriistad, millel võib olla ootamatult suur mõju, aidates inimesel suurendada enesekindlust ja vastupidavust ning liikuda parema elukvaliteedi suunas.
Unistamine kui kasulik ja loomuomane osa aju tööprotsessist
Enam kui 100 raamatut autori või kaasautorina välja andnud Toivo Niiberg avab oma raamatus „Ela ja küsi!“ mitmeid elulisi teemasid, sealhulgas unistamise ja enesesisenduse mõju meie heaolule ja kognitiivsetele võimetele. Niibergi sõnul suhtutakse unistamisse sageli kui mõttetusse ajaviitesse või lausa iseloomuveasse. Kuid uusimad aju-uuringud viitavad sellele, et unistamine võib olla kasulik ja loomuomane osa aju tööprotsessist.
Unistamine võib olla kasulik ja loomuomane osa aju tööprotsessist.
Niiberg rõhutab, et need, kes veedavad palju aega oma mõtetega „rännates“, paistavad sageli silma parema kognitiivse võimekuse ja õppimisvõime poolest. „Uuringud näitavad, et unistamise ajal aktiveeruvad need ajupiirkonnad, mis on seotud mälu ja tähelepanu kontrolli ning ka töömälu mahuga,“ selgitab ta.
Uuringud näitavad, et unistamise ajal aktiveeruvad need ajupiirkonnad, mis on seotud mälu ja tähelepanu kontrolli ning ka töömälu mahuga.
Niiberg märgib, et andekatel inimestel on tihti oskus keerulisi ülesandeid kiirelt lahendada ning nad liiguvad seejärel sujuvalt „unistamisrežiimi“. See mõtterännak aitab neil välja tulla innovaatiliste ideede ja lahendustega. Kuigi unistamise eeliseid on täheldatud, toonitab Niiberg ka realistlikkuse olulisust – et mitte lasta ennast pimestada liialt kõrgetest ootustest.
Õnnelikud inimesed seavad endale eesmärke, mida on võimalik saavutada
Niibergi sõnul seavad õnnelikud inimesed endale eesmärke, mida on võimalik saavutada – need aitavad vältida pettumusi ja säilitada rahulolu. Neurobioloog Rainer Landgrafi mõte, mille Niiberg esile toob, toob siia veel ühe olulise aspekti: kui reaalsus ületab ootusi, tunneme end õnnelikuna, kuid kui ootused on liialt suured, toovad need sageli kaasa pettumusi.
Kui reaalsus ületab ootusi, tunneme end õnnelikuna, kuid kui ootused on liialt suured, toovad need sageli kaasa pettumusi.
Enesesisendus võib aidata inimesel ellu jääda ka äärmuslikes tingimustes
Lisaks unistamisele toob Niiberg oma raamatus esile enesesisenduse vägeva jõu, viidates 1985. aastal USA radioonkoloog Carl Simonsoni poolt rakendatud tehnikale, kus vähki põdevad patsiendid kujutlesid oma immuunsüsteemi võimsateks sõdalasteks, kes võitlevad haigusega. Niibergi sõnul näitasid tulemused, et paljudel patsientidel aeglustus haiguse kulg ja nende eluiga pikenes oluliselt. „Enesesisendus võib aidata inimesel ellu jääda ka äärmuslikes tingimustes ning toetada vaimset tugevust,“ leiab ta.
Niiberg toob esile ka teadjanaise Mai-Agate Väljataga mõtted, kes kinnitab, et iseenda väärtustamine ja oma väe enda kätte võtmine on oluline jõuallikas õnneliku elu saavutamiseks.
4 kõlama jäänud mõtet:
- Need, kes veedavad palju aega oma mõtetega „rännates“, paistavad sageli silma parema kognitiivse võimekuse ja õppimisvõime poolest.
- Andekatel inimestel on tihti oskus keerulisi ülesandeid kiirelt lahendada ning nad liiguvad seejärel sujuvalt „unistamisrežiimi“. See mõtterännak aitab neil välja tulla innovaatiliste ideede ja lahendustega.
- Õnnelikud inimesed seavad endale eesmärke, mida on võimalik saavutada – need aitavad vältida pettumusi ja säilitada rahulolu.
- Enesesisendus võib aidata inimesel ellu jääda ka äärmuslikes tingimustes ning toetada vaimset tugevust.
