Hea raamat aitab nii mõnigi kord sõnadesse panna tundeid ja mõtteid, mis endagi sees on keerelnud, ent pole veel õiget vormi võtnud. See äratundmisrõõm – „JUST! See on täpselt minu mõte ka!“ – on üks nauditavamaid hetki lugemise juures. Lisaks sellele ärgitab hea raamat mõtlema, uusi seoseid looma, vahel ka vastu vaidlema. Julgustame siinkohal kõiki lugejaid raamatutest avalikult ja palju kõnelema, et avastada uusi ja värskeid vaatenurki.
Seekord jagab meiega oma lugemiselamusi ja häid mõtteid Monika Palmi raamatust „Hinga ja ela!“ meie kirjastuse täiega tore tehniline assistent, hüpnoterapeut Kerli Vau.
1) „Hingamisega saab vabaks lasta kõik sisemised põhjused, mis hoiavad inimest probleemses seisundis kinni. Tekivad sisemised sügavamad taipamised, mida inimene oma eluga või antud situatsiooniga saaks ette võtta.“
Kerli: „Hingamine on inimesele loomulik tegevus. Kui me aga õpime kasutama selle täit potentsiaali, suudame oma keha ja meele enda kasuks tööle panna. Me õpime oma sisemaailma tundma, ilma et peaksime kasutama selleks lisavahendeid. Igasugused rännakud, mis hõlmavad erinevaid ajukeemiat stimuleerivaid lisaaineid, et n-ö iseendaga kontakti saada, ei ole minu vaatenurgast vajalikud, sest läbi sügava hingamise ja erinevate hingamistehnikate saad minna enda sees väga sügavale.“
2) „Enamik mõtteid, mis peas tiirlevad, kujundavad meie elu ja mõjutavad meie enesetunnet ning meeleolu.“
Kerli: „Meie mõistus on meie parim sõber, aga samal ajal ka vaenlane – seda just sellisel juhul, kui me ei saa aru, miks meile mingid mõtted tulevad ja miks aju teeb seda, mida ta teeb. Kui me aga õpime ära, kuidas mõistus töötab, st mis on alateadvuses, ja programmeerime selle ümber, saame üpris kiiresti aru, millal öelda endale stopp ja muster välja vahetada.“
3) „Mõtted avavad võimalusi, kuid võivad neid ka sulgeda. Seda teadvustama hakates saab väga palju ise muuta.“
Kerli: „Mõtetel on väga suur mõju. Kõik, mida teeme, on alguse saanud meie mõtetest. Kui anname hinnanguid, kritiseerime või mõistame hukka – kõik see hakkab pihta meie mõtlemisest. Kaasa arvatud see, millised on meie harjumused. Et neid muuta, on tarvis teha kaks väga vajalikku asja: esmalt iseendast aru saada ja seejärel panna praktikasse kõik need teadmised ja oskused, mida oleme väljastpoolt kogunud ja mis aitavad meil soovitud muutust ellu viia.“
4) „Igaühes meist peitub piiramatu vägi ja alati saab kasutada ka kättesaadavat ja universaalset abivahendit – hingamist – oma sisemise väe äratamiseks.“
Kerli: „Lapsest saati on meile suuremal osal ajast õpetatud, kuidas püsida piirides. Seetõttu on raskendatud inimese täiskasvanuiga, kuna ollakse harjunud kümme korda mõtlema, kas mingi käitumisviis ikka on eetiline. Sisetunde kasutamine on vähenenud, kuid see ei tähenda, et see peab nii ka jääma. Kui loome uuesti kontakti iseendaga – ja ei ole vahet, mis vanuses see juhtub –, on meil võimalus jõuda oma väeni. Saladuskatte all ütlen, et tegelikult on see miski, mida õpime terve elu, sest inimese areng on piiritu.“
5) „Armastus on igal pool – õhus, päikeses, puudes, lilledes, taimedes, veekogudes, maas, inimestes, loomades.“
Kerli: „Tihti küsitakse, et mis värvi on armastus. Inimesed pakuvad siis erinevaid värve ehk juba seatakse mõtlemisele teatud piirid. Ma ütleks, et armastus on värvitu – see on tunne kas inimeste, looduse, loomade või iseenda vastu. Armastus on midagi sellist, mida ei tohiks panna piiridesse, sest selle õrnus, hoitus võib tulla ootamatult ning mitte ainult inimestelt, vaid elult endalt. Kui me aga paneme ennast piiridesse, jäävad need kogemused märkamata. Armu elusse! See on kõige suurem armastus, mida inimene tunda võib.“
6) „Me saame tähistada elu iga algava päevaga, sest iga päev on väärtuslik sellisel moel, mida me sageli ei oska ette kujutada.“
Kerli: „Tähistamisele on pandud sildid külge. Tähistame siis, kui on sünnipäev, mõni tähtpäev või kui oleme saavutanud midagi suurt. Aga mis oleks, kui sa tähistaksid ka seda, et tegid täna silmad lahti? Mis oleks, kui sa tähistaksid seda, et aitasid kellelgi oma probleemi ära lahendada? Mis oleks, kui sa tähistaksid, et tegid oma elus väikse muudatuse, mis suures pildis muudab su elu väga palju? Mis oleks, kui sa tähistaksid ka valu ja neid õppetunde, mil taipasid ja said endast rohkem aru? Väikestel asjadel ning olukordadel on suurem mõju, kui seda ette kujutada oskame.“
7) „Sisemise rahuni jõudmine pole lihtne. Selleks on oluline osata endale kaasa tunda. Kaastunne on rahu hing, rahu jõud, tee rahuni, rahu allikas ja looja.“
Kerli: „Inimestena me otsime pidevalt rahu ja stabiilsust, aga jätame küsimata, mis on minu jaoks rahu? Mis on minu jaoks stabiilsus? Me vaatame teisi inimesi ja mõtleme, et see on see, mida tahame, aga kas päriselt on ka nii? Et selleni jõuda, pead mõistma, mis sinu sees toimub, miks sa tunned seda, mida tunned, ja mida sa iga päev teed, et ennast rohkem hoida?“
8) „Pole tarvis raisata oma energiat teiste reageeringute analüüsimisele. Selle asemel tuleb elada elu, mis sulle meeldib.“
Kerli: „Emotsioonid on miski, mida ei saa välja lülitada. Vahet ei ole, kui vaimne või spirituaalne inimene sa oled. Emotsioonid on meis alati ja nende väljalülitamine on sama hea, kui ma ütleks, et lõpeta hingamine. Mida me aga saame nendega teha, on õppida, miks me reageerime nii, nagu reageerime, kust tulevad need tunded ja kuidas neid kontrollida. Kui keegi ajab vihale, siis kas sa tahad taldrikuid loopida või hoopis võtad paar sekundit aega ja jääd rahulikuks?“
9) „Liiguta piisavalt. Leia kehale sobiv treening või liikumine. Järgi oma sisetunnet treeningute osas valikute tegemisel, mitte hetkel olevaid moetrende või seda, mida teised õigeks peavad.“
Kerli: „Inimene ei ole loodud istumiseks, kuid samas ei pea ka ulmeliselt trenni tegema, kui see ei ole see, mis sinu silma särama paneb. Mine kas või pooleks tunniks jalutama, kuulates samal endale meeldivaid podcast’e, muusikat või lülita ennast kogu sellest mürast hoopis välja. Kuula, mida su keha tahab. Ta on targem, kui sa arvad, ja annab sulle suuna ilusti kätte.“
10) „Ütlusel „Ilu muudab maailma“ on tõetera sees, sest ilu tõstab vibratsioonisagedust. Kui sagedus tõuseb, toimuvad muutused.“
Kerli: „Märgata ilu väikestes asjades on oskus, sest päris ilu ei ole moonutatud. Ilu peitub rõõmus, kurbuses, valus ning haavatavuses. Kui me õpime seda ilu nägema, märkame, kui ilus on loodus, kui ilusad on tegelikult inimesed ning mis peamine – kui ilus on elu.“
